/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/15/15141187t1h8523.jpg)
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti tarbijad pärast pikaleveninud tarbimispidu hakanud kokkuhoidlikumalt käituma ja kuigi majapidamiste säästud pankades kosuvad, peab jaekaubandus peab leppima tagasihoidlikumate müüginumbritega.
«Eesti majandus on languses, ent selle mõju pole avaldunud kõigis majandussektorites ühtlasel kombel. Kui eksportiva tööstuse jaoks jahenes majanduskliima juba eelmise aasta suve hakul, siis kodumaiste tarbijate teenindamisele suunatud ettevõtete jaoks on konjunktuur olnud parem. Viimastel kuudel on olud hakanud keerulisemaks muutuma siiski ka sisemajanduses,» nentis Nestor.
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 740 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 6 protsenti.
Jaekaubanduse müügimaht on analüütiku sõnul languses olnud tegelikult juba eelmise aasta septembrist, kuid vähemalt esialgu oli tegemist vaid näilise madalseisuga. "Nimelt oli selle võrdlusbaasiks 2021. aasta sügis, kus arvestatav osa eestlaseid oma pensionisäästu laiekraaniga telekateks ja iPhone'ideks konverteeris. Et nimetatud tehnikavidinaid ei pea just igal aastal soetama – ja tea kas selleks seekord ka raha oleks olnud –, siis oli oodatav, et müük päris eelmise aasta tasemele jääda ei saa. Järgnevatel kuudel pensioniraha panus tarbimisse muidugi vähenes ja 2023. aasta jaanuari 7-protsendine langus ning veebruari 6-protsendine allajäämine väljendavad ikkagi tegelikku olukorda – müük enam hästi ei edene," tõdes ta.
Samas nominaalhindades ehk tavalistes eurodes mõõdetuna püsib käibekasv endiselt tugev, veebruaris ligi 9 protsenti, ent Nestori sõnul seetõttu, et vaatamata kahanevale nõudlusele on kaupmehed endiselt olnud võimelised hindasid tõstma.
«Iseenesest on jaemüügi peatset langust ennustanud pea kõik majandusindikaatorid. Eesti tarbijahinnaindeks kasvas mullu röögatu 19,4 protsendi võrra, mis on umbes kaks korda suurem kui Eesti elanike mullune sissetulekute kasv. Sarnases suurusjärgus on inflatsioon püsinud ka alanud aasta alguses, mistõttu peab ju lõpuks tarbimine vähenema,» osutas Nestor.
«Ettevaatavatest indikaatoritest on juba pikemat aega punast tuld vilgutanud tarbijate kindlustundeindeks. See, sisuliselt Eesti taasiseseisvumise ajast saadik avaldatav näitaja, sattus vabalangusse eelmise aasta keskel, jõudes lõpuks välja sinna, kust omal ajal alustati. Nimelt oli mullune tarbijakindlustunde põhi umbes samas kohas, kus aastal 1993 kui banaane müüdi tänaval ja Vabaduse väljakul plahvatasid pommid. Iseasi, kas selline hinnang praegust tänavapilti vaadates ka adekvaatne tundub. Tänaseks on olukord küll märkimisväärselt paranenud – 1993. aasta taseme juurest oleme jõudnud majanduskriisi kõige madalamasse punkti 2009. aastal,» tõi ta välja.
Tarbijakindluse vabalanguse taga on Nestori sõnul ennekõike hirm. «Kuigi kiire inflatsioon halvendas silmnähtavalt majapidamiste hinnangut oma pere finantsseisule, siis enim panustas tarbijakindluse halvenemisse väga negatiivne vaade Eesti majanduse kui terviku olukorrale järgneva 12 kuu jooksul. Et oodatud katastroofi pole järgnenud, siis on viimastel kuudel kindlustunne pisut kosunud. Pea ainus tarbijauuringu küsimus, kus sentiment on jätkanud halvenemist, on aga suuremate ostude tegemise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul. See peegeldub ka tarbijakäitumises,» selgitas ta.
Nestor märkis, et sel aastal on märgata jaekaubanduses mahtude vähenemist ennekõike nendes valdkondades, mis kauplevad kestuskaupadega. «Veebruaris kahanes müük enim, aastases võrdluses pea 13 protsenti, muudes spetsialiseeritud kauplustes, mille hulka loetakse muu hulgas näiteks arvutipoed. Jaanuaris oli samas valdkonnas jaemüük kahanenud 11 protsenti. Umbes sama suur oli kukkumine teises valdkonnas, mis teise pensionisamba vahenditest kõva turgutuse sai – kodumasinate ja ehitusmaterjalide müük, mis veebruaris 11 ja jaanuaris 12 protsenti eelmise aasta tasemele alla jäi. Teisalt on tõsi, et kõrge on ka mullune võrdlusbaas,» tõdes ta.
Lisaks pensionireformi mõjule võis kestuskaupade varasemate tugevate müüginumbrite taga analüütiku hinnangul olla ka ootus edasiseks hinnatõusuks, mis sundis majapidamisi ostuotsused varem langetama.
«Teistes jaekaubanduse valdkondades on langus jäänud seni tagasihoidlikumaks. Veebruaris leidus isegi kaks kaubandusharu, kus müük kasvas. Ligi 3 protsenti suurenes müügimaht alkoholikauplustes ja väiksemates toidupoodides ning veidi üllatuslikult pea 5 protsenti riide- ja jalatsikauplustes,» lisas ta.
Lisaks kiirele hinnatõusule ja madalale tarbijakindlusele on aga analüütiku vaates tarbimise vähenemise taga veel üks põhjus – inimesed on hakanud taas rohkem säästma. Kui eelmise aasta suvest alates hakkasid majapidamiste hoiused pankades tasapisi vähenema, siis viimasel kolmel kuul on langus asendunud üsna tugeva tõusuga. «Arvestades Euroopa Keskpanga eesmärki inflatsioon väiksema tarbimise ja suurema säästmise abil kontrolli alla saada, on see hetkel ainult tervitatav. Kaupmehed selle üle muidugi ei rõõmusta,» võttis Nestor kokku.