/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/30/15228489t1h0090.jpg)
Transpordiamet kuulutab lähiajal välja riigihanke Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaliinidele vedaja leidmiseks, veel sel aastal algatab riik ka uue suurema laeva ehituskonkursi.
Seni on Saare- ja Hiiumaa parvlaevaliinide vastu huvi tundnud ainult kaks ettevõtet: Kihnu Veeteed ja TS Laevad. Viimane sõidab liinil ka praegu nelja seitse aastat vana laevaga. Uus hange tuleb aastaiks 2026–2033.
Transpordiamet pole hanget veel välja kuulutanud, aga on alustanud eelkõnelusi, kuhu on kutse saanud 35 firmat, neist enamik suured rahvusvahelised tegijad. Seni on huvi üles näidanud vaid kaks Eesti ettevõtet.
«Meil on huvi kõikide parvlaevaliinide vastu,» ütles Kihnu Veeteede tegevjuht Jaak Kaabel. «Riigihanget pole veel välja kuulutatud, hanketingimused pole teada, mistõttu on raske öelda, kas pakkumuse teeme.»
Kihnu Veeteed sõidab riigi tellitud väikeste parvlaevadega väiksemate saarte ja mandri vahel. Vormsile ja Kihnu ning mujale. Ettevõte kuulub Rein Kilgile ja Kaspar Kokale.
Kaabel märkis, et kui riik oleks TS Laevade omanduses olevad neli suurt parvlaeva välja ostnud, oleks konkurents konkursil suurem. Paraku valitsus loobus ostueesõiguse kasutamisest ning laevad teenivad raha riigikassale ja Tallinna Sadama väikeaktsionäridele.
Kaabel ütles, et kui riigihanke tingimustesse jääb nõue, et vedajal peab olema neli parvlaeva, on Kihnu Veeteede pakkumuse esitamine vähetõenäoline. «Laevu maailmas on, aga Hiiumaa liinile Rukki kanali läbimiseks sobivaid madala süvisega aluseid on keeruline leida,» ütles ta.
«Kui riik oleks ostuoptsiooni kasutanud, oleks pakkujatel võrdsed tingimused,» märkis Kaabel. «Praegu on senisel vedajal konkurentsieelis.»
Kaabel lisas, et konkurentsi tekkimise tõenäosus oleks suurem, kui riik jagaks hanke, kus otsitakse vedajat nii Hiiumaale kui ka Saaremaale, väiksemateks tükkideks ehk saartele eraldi. «Praegu on kõik ühes pundis ja sisenemisbarjäär kõrge, kui oleks väiksemad tükid, oleks pakkumuse tegemine jõukohasem.»
Kaks oleks parem kui üks
Tõenäoliselt otsib riik vedajat, kel oleks endal neli laeva ja kes hakkaks majandama ka viienda, riigi tellitava laevaga.
Transpordiameti juht Priit Sauk ütles, et viies riigi tellitav laev tuleb suurem kui senised, neli meetrit pikem. Kui praegu mahub pardale 160 sõiduautot ja 12 veokit või bussi, siis uuele laevale 200 sõiduautot. 40 lisakohta sõiduautodele tuleb laeva «kõhtu».
Uus laev hakkab sõitma elektriga. Elektrimootoriga sõidavad ka praegu TS Laevade alused, aga voolu teeb neile diiselgeneraator. Uuel laevale tulevad akud. Sauk rääkis, et lisaks akudele tuleb uuele laevale ka vesinikukütuse kasutamise võimalus.
Viienda laeva tulekuks on vaja ümber ehitada Virtsu ja Kuivastu sadamaid, et laevaakusid saaks kiiresti laadida. Sauk ütles, et suur eesmärk on keskkonnajalajälje vähendamine. «Praegu kulub diislikütust tuhandeid liitreid,» tõdes ta. «Uus laev peab valmis olema 2026. aasta sügiseks, riigihankega tahame leida Saare- ja Hiiumaa vahet käima veel neli laeva.»
Sauk märkis, et viies parvlaev jääb riigi omandusse ja sellele otsitakse operaator. Samasuguse mudeliga töötavad pisemate saarte vahel sõitvad väikesed parvlaevad.
Hankel pakutav hind on oluline, aga olulised on ka teenused, mida pakutakse. Ei ole mõtet minna tagasi aastasse 2014 või veel kaugemale.
TS Laevade juhatuse esimees Indrek Randveer
Transpordiameti juhi arvates võiks riik tellida ühe suure parvlaeva asemel kaks väikest. «Sama raha eest saaks kaks väikest tellida, aga seda otsust polnud keegi valmis ümber tegema,» ütles Sauk. «See on viimane suur laev, selle taga on ELI toetusraha, järgmised võiksid olla säästlikumad.»
Ta selgitas, et tühja suure laeva edasi-tagasi sõitmine on suur kulu, mistõttu oleks mõistlikum panna käima väikesed laevad: isegi tipphooajal on vähe täiesti välja müüdud reise. Sauk lisas, et ka reiside sagedus ei pea aasta ringi nii tihe olema. Piisaks, kui parvlaev sõidaks igal täistunnil. Praegu liiguvad alused 35-minutilise intervalliga. Ka sõiduaeg võiks olla pikem, et säästa kütust. «Kui talvel sõidaks parvlaevad harvemini, siis suvel saaks sõita rohkem ja kõik oleksid õnnelikumad,» ütles Sauk.
Uus hange kuulutatakse välja lähikuudel ja tulemused tahetakse avaldada veel sel aastal. Hankega otsib amet liinile nelja vähemalt 150 autot mahutavat parvlaeva. Juhtumisi mahutavad TS Laevade alused 160 sõiduautot. Viiendat laeva hakkab hanke võitja majandama, laev ise jääb riigi omandisse.
Kokku hoida saab küll
Sauk märkis, et tema meelest peaks reisipilet olema ka uue hanke tingimustes. Vastupidisel seisukohal on aga TS Laevade juht Indrek Randveer. Tema arvates võiks reisijapileti kaotada ja maksustada ainult autosid.
«Meie jaoks on tähtis, et hankel ei hakataks nullist pihta ega jäetaks kõrvale seda, mida meie oleme klienditeeninduses saavutanud,» ütles Randveer. «Meie tase, kliendile pakutav mugavus, veebi- ja mobiilikeskkonnad, kliendi informeerimine, teenused laevadel – meie soovime, et hanget välja kuulutades sellega ka arvestataks.»
Üks kokkuhoiukoht on reisijapileti kaotamine. «Kui inimene liigub autota, siis on parvlaevasõit tasuta. Mõistlik oleks, et autod on inimesi täis, samuti on nii soodsam suurperedel,» lausus Randveer.
Randveer on veendunud, et suuremat parvlaeva on vaja. «Reisijate üleveoga ei ole probleemi, kuid autode arv kasvab aasta-aastalt,» sõnas ta.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Martin-Erich Torjus ütles, et valitsuskabinet otsustas uue parvlaeva tellida 12. augustil 2021. Ta lisas, et parvlaeva ehitust rahastatakse moderniseerimisfondi ja CO2 kvoodi rahast. Transpordiameti teatel on uue laeva hind umbes 40 miljonit eurot.
Uue parvlaevahanke ettevalmistamisel konsulteeritakse ka Saare- ja Hiiumaa ettevõtjate ning omavalitsustega. Hiiumaa vallavolikogu esimees, Hiiu Autotransi juhatuse liige Anu Pielberg märkis, et Hiiumaa liinil võiks tulevikus samuti olla kolm parvlaeva ja Heltermaa sadam tuleks suuremaks ehitada, et mahuks rohkem autosid ootealasse, samuti on vaja kolmandale parvlaevale kaid.
Pielberg lisas, et hankes peaks olema kirjeldatud piletimüügisüsteem, sest praegu on TS Laevade ja Kihnu Veeteede piletimüük erineva tasemega.
Kõige tähtsam on aga stabiilne graafik. Näiteks Hiiumaa Tarbijate Ühistu pagarid panevad taigna kerkima parvlaeva väljumisaja järgi. Autojuht võtab värsked küpsetised peale ja kihutab viimasel minutil viimasele parvlaevale, et olla mandril õigel ajal logistikakeskuses, kust toodang üle Eesti laiali veetakse. «Kui parvlaevaliikluses on tõrge, on pagaritööstuse 60 inimest tööta,» ütles Pielberg.