Peaminister Kaja Kallas (RE) väljendas tänasel valitsuse pressikonverentsil sügavat pahameelt Eesti Energia juhtidele makstavate tulemustasude üle. Kallas sõnas, et ulmeliste preemiate maksmine on täiesti lubamatu olukorras, kus valitsus pole riigifirma tööga absoluutselt rahul.
Absurdne, arusaamatu, lubamatu – Kallas tegi Eesti Energia juhtkonna maatasa (37)
Rahandusminister Annely Akkermann, kes esindab riigi nimel üldkoosolekut, tegi neljapäeval Eesti Energia nõukogule ettepaneku vaadata üle energiakontserni juhatusele tulemustasude maksmise plaan, viidates puudustele juhatuse töös. Eesti Energia nõukogu jättis aga ministri suunise täitmata.
Kallas avaldas otsuse üle pahameelt. «Me oleme riigina Eesti Energia omanikud ja oleme sõnastanud omanikuootused, mis peaksid olema Eesti Energiale elluviidavad. Eesti Energia peaks olema osake Eesti riigist ja sellisena mitte töötama riigi huvidele vastu,» ütles Kallas.
«See nimekiri on väga pikk, kus Eesti Energia on riigi huvidele risti vastu käitunud,» põhjendas Kallas seda, miks tulnuks jätta tulemustasud maksmata. «Riigi köis ei pea lohisema ja maksumaksja arvelt selliste ulmeliste preemiate väljamaksmine riigiettevõtete juhtidele on minu arvates täiesti lubamatu,» kritiseeris ta.
Kallas tõi näiteks Eesti Energia tütarettevõtte Elektrilevi saamatuse mullu detsembris Saaremaal tormi tõttu tekkinud elektrikatkestuste likvideerimisel, mille tagajärjel oli osa majapidamisi elektrita mitu nädalat.
Samuti heitis peaminister Eesti Energiale ette saamatust Narva elektrijaamade jahutusvee problemaatika lahendamisel. «Kui valitsus tegi märtsis pärast Ukraina sõja algust otsuse, et me peame kõik Venemaalt tulenevad riskid minimeerima, siis augustis selgus, et mitte midagi pole tehtud,» nentis Kallas. Ta viitas valitsuse Eesti Energiale pandud ülesandele töötada välja lahendus Narva jaamadele jahutusvee tagamiseks, kuna Venemaa saaks Narva veehoidla lüüse avades langetada Narva jõe veetaset, mis seiskaks Narva põlevkivielektrijaamade töö.
Valitsusel on Eesti Energiale suurem dividendiootus
Kallas ei pea ka põhjendatuks energiaettevõtte dividendi jaotamise ettepanekut. Eesti Energia teatas teisipäeval, et ettevõtte normaliseeritud puhaskasum oli 128,3 miljonit eurot, mis on üle kolme korra suurem kui aasta varem. Valitsus kinnitas teisipäeval Eesti Energia 2023. aastal riigieelarvesse makstavate dividendide summaks 68,9 miljonit eurot – seda on rohkem kui 52,2 miljonit eurot, mida soovis maksta Eesti Energia.
Peaministri hinnangul peaks Eesti Energia suur kasum minema Eesti inimeste hüvanguks, kuna see pole sõltunud mitte juhtkonna suurepärasest tööst, vaid kõrgest elektrihinnast. «[See] peab minema inimestele tagasi läbi selle dividendi. Minu meelest selliste absurdsete boonuste maksmine riigile kuuluva ettevõtte poolt on täiesti arusaamatu. Täiesti,» rõhutas Kallas veel kord.
ERRi teatel otsustas Eesti Energia nõukogu veebruaris, et ettevõtte ametist lahkuvatele juhatuse liikmetele makstakse tulemustasu kolmekordse keskmise kuutasu ulatuses.
Juhatuse esimees Hando Sutter saab tulemustasuna seega pea 75 000 eurot, teistest juhatuse liikmetest Raine Pajo 51 000, Margus Vals ja Andri Avila 48 000 ja Agnes Roos 47 500 eurot.
Veel suuremat hüvitist saavad Eesti Energia juhid konkurentsikeelust tulenevalt. Eesti Ekspressi teatel jäävad selle hüvitise suurused sõltuvalt juhatuse liikmest 200 000–300 000 euro vahele.