/nginx/o/2023/03/30/15227414t1h3f87.jpg)
Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on nädala jooksul toornafta hind maailmaturul valdavalt tõusnud, kuna hinda toetavad nafta pakkumise ja nõudluse vahe kahanemine ning turgude rahunemine pärast eelnevate nädalate arenguid pangandussektoris.
Nädala jooksul liikus Brenti toornafta hind maailmaturul vahemikus 73–79 dollarit barreli kohta.
«USA naftavarud vähenesid nädalaga 7,5 miljonit barrelit, mis on seni kõige järsem kukkumine alates 2022. aasta keskpaigast,» märkis Sassi pressiteates.
Mootorikütuste hinnastamisjuht nentis, et toornafta hinna viis tõusule ka toornafta tarnete peatumine Kurdistanist, kust eksporditi seni ligikaudu 450 000 barrelit toornaftat päevas, mis on umbes 0,5 protsenti päevasest globaalsest tarnest.
Samal ajal lisavad Sassi sõnul nafta nõudluse kasvu koha pealt kindlustunnet turgude rahunemine pärast viimaste nädalate pingeid pangandussektoris ning optimistlikud prognoosid Hiina nafta impordi kasvu koha pealt. «2023. aastal prognoositakse Hiinas toornafta impordi kasvu enam kui 6 protsenti. Siiski varjutab optimismi Hiina tööstussektori kogukasumi langus 2023. aasta esimestel kuudel,» tõdes Sassi.
Ta lisas, et oluliseks kujuneb ka OPEC+ kohtumine 3. aprillil, tuues välja, et kuigi mõned analüütikud on spekuleerinud, et vastusena nafta hinna langusele võib OPEC+ tootmismahte kärpida, on praeguse hinnataseme juures reaalne, et tootmismahud jäävad terveks aastaks praegusele tasemele.
Maailmaturu toornafta hinda langetavaks teguriks on Sassi sõnul jätkuvalt keskpankade püüd intressimäärade tõstmisega inflatsiooni pidurdada ning seeläbi majandust jahutada. «Kahtlemata avaldavad toornafta hinnale ja nafta nõudlusele lühiajalist mõju ka Euroopas toimuvad streigid,» tõi Sassi välja pensionireformi vastased streigid Prantsusmaal ning transpordisektori palgatõusu nõudvad streigid Saksamaal.
/nginx/o/2019/07/18/12376686t1h444e.jpg)