Teiseks on hinnatõus erinevates kategooriates, näiteks varade ja jooksvate kulutuste puhul erinev. Ajal, kui energiahinnad on tõusnud kordades, püsivad näiteks kinnisvara hinnad paljuski paigal ja aktsiaturge tabas hoopis langus. Dollarile, mis vahepeal püstitas euro vastu tugevusrekordi, prognoositakse praegu edasist langust. Paljude toorainete hinnad on taandunud sõjaeelsele tasemele. Seega, kuigi majandus moodustab ühtse terviku, ei saa siiski hinnaliikumisi üheselt hoiuseintressidega võrrelda.
Kolmas peamine põhjus, mis tekitab ettevõtjates tähtajaliste hoiuste suhtes kõhklusi, on soovimatus raha pikemaks ajaks nö «lukku panna», sest ärevatel aegadel oodatakse häid investeerimisvõimalusi. Ka selle lahenduseks leidub retsept: hoiustatava raha saab jagada mitmeks väiksemaks hoiuseks ja kasutada nende puhul erineva pikkusega hoiuseperioode. Samuti, tähtajalisest hoiusest universaalpangas on kujunenud intressitõusu tulemusena kõige vähem riskantne investeerimisvõimalus, mida saab kasutada nii tulu teenimiseks kui rahalise varu hoidmiseks.
Kui raha tähtajaliselt paigutamine pole siiski plaanidega kooskõlas, maksavad finantsasutused, eelkõige hoiuste kaasamisest rohkem huvitatud kohalikud pangad, märkimisväärset intressi juba ka nõudmiseni hoiustelt ehk arvelduskonto jäägilt.
Me kõik teame, et näiteks mobiilsides, kindlustusvaldkonnas või energeetikas on võimalik olulisi summasid kokku hoida kui ise võtta aktiivne hoiak ning erinevate teenusepakkujate tingimustega kurssi viia ja küsida võrdlevaid pakkumisi. Millegipärast on Eesti kliendid pankade puhul täna jätkuvalt väga kinni oma kodupanga tingimustes, kuigi selleks pole ühtki vajadust. Pole mõtet lasta täna rahal tulu teenimata seista – soovitan võrrelda erinevate pankade tingumusi ning leida endale sobivaim finantspartner.