Mullune kõigest 2,1-protsendiline majanduslangus tuli paljudele üllatusena, sest veel eelmisel suvel loodeti, et Vene majandus kukub vähemalt kümnendiku jagu. Kui uskuda Venemaa ametlikku statistikat, siis ainus probleem on kiiresti kasvav eelarvedefitsiit.
Selleks aastaks ennustavad analüütikud samuti vaid paariprotsendilist sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langust, mistõttu näib, et rohkete sanktsioonide mõju annab veel pikalt oodata. Kui täpsed need prognoosid aga on, kui Venemaalt tuleb järjest halbu uudiseid: nafta- ja gaasitulu kukub järsult, tööstus vajab valitsuse abi, uued tehnoloogiad osutuvad kättesaamatuks, mobilisatsiooni tõttu teravneb tööjõupuudus, sõltuvus vähestest allesjäänud välispartneritest süveneb jne?
«Venemaa praegust statistikat ei tasu kindlasti kinnisilmi uskuda,» märkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. «Käimas on suur infooperatsioon, kus soovitakse näidata majandust paremas olukorras, kui see tegelikult olla võib. Kohapealt on adekvaatset informatsiooni väga raske saada.»