Ukraina odav teravili tekitab Euroopas suuri pingeid

Ukraina nisu on umbe ajanud Rumeenia sadamad. Foto: YAHYA ARHAB/Scanpix

Ukraina teravilja tollivaba ligipääs Euroopa Liidu (EL) turule on valmistamas meelehärmi Poola ja Rumeenia põllumeestele, kelle hinnangul peaks Brüssel neile hüvitama kahjud, mis tekkinud odava Ukraina vilja ühisturule lubamisest.

Pärast seda, kui Venemaa eelmisel aastal Ukrainasse tungis, kaotas EL Ukraina teravilja impordilt tollimaksud ja mahukvoodid, misjärel sai osa Moskva blokeeritud Ukraina teraviljast suunata maantee- ja raudteevõrkude kaudu Poola ja Rumeeniasse. Nüüd on neis riikides aga ootamatult palju odavat teravillja, mis on teinud kibedaks kohaliku põllumehe elu, kirjutab Financial Times.

Poola põllumajandusliikumise Agrounia juhi Michał Kołodziejczaki teatel on hinnad kohati kukkunud kaks korda. «Kui eelmisel aastal olid teraviljahinnad umbes 1500 Poola zlotti (300 eurot) tonni kohta, siis täna jäävad hinnad alla 1000 zloti, ulatudes kohati isegi 750 zlotini,» ütles põllumajandusorganisatsiooni juht.

Kołodziejczaki arvates peaksid Poola võimud edaspidi riiki lubama ainult seda Ukraina teravilja, mis viiakse Poolast välja. «Poola valitsus ja Euroopa Liit pole olukorra tõsidusest aru saanud,» lisas Kołodziejczak.

Ukraina piiriäärse Lublini vojevoodkonna liidri Lech Sprawkari sõnul pole Poola seni Ukraina teravilja reeksportimisega aga hakkama saanud. Sprawka ütles eelmisel nädalal raadiole TOK FM, et tänavu Poola jõudnud ligi 800 000 tonni teraviljast on väljapoole ELi, sealhulgas Aafrika riikidesse suunatud vaid umbes 4000 tonni.

Euroopa toetused põllumehi ei rahulda

Eelmisel nädalal Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumisel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku maksta kahju kannatanud põllumeestele kokku 56,3 miljonit eurot, et leevendada Ukraina teravilja impordi «liigse tarnimise» mõju. Rumeenia saaks selle plaani järgi 10 miljonit, Poola 29,5 miljonit eurot ja Bulgaaria 16,7 miljonit eurot.

Rumeenia president Klaus Iohannis süüdistas komisjoni seepeale Rumeenia «tohutute ohverduste» ignoreerimises, mida riik on teinud Ukraina teraviljaekspordi maailmatrugudele aitamiseks. Iohannis nõudis, et Brüssel suurendaks kompensatsioonisummat vähemalt 10 miljoni euro võrra.

Esmaspäeval külastas Bukaresti ka Euroopa Ülemkogu president Charles Michel, kes tunnustas Rumeenia rolli Ukrainale alternatiivsete kaubateede loomisel, lisades, et riik on aidanud tagada sõjast räsitud naabrile elutähtsa tuluallika. «Kuid ma tean, et see on Rumeenia põllumehi negatiivselt mõjutanud,» nentis ta. «Me peaksime kaaluma abisumma suurendamist.»

Suuremat summat on küsinud ka Poola peaminister Mateusz Morawiecki, kes nimetas Brüsseli pakkumist ebapiisavaks. «Euroopa Komisjon peab meid rohkem aitama,» ütles ta teisipäeval Bukarestis.

ELi liikmed hääletavad põllumajandustootjate abipaketi üle sel neljapäeval.

Sadamad on ummistunud

Kõige vihasemad on mõistagi kohalikud maaharijad. Rumeenias ähvardavad põllumehed järgmisel kuul alustada üleriigilisi proteste «naeruvääristavate hüvitiste» üle. Poolas loopisid põllumehed hiljuti munadega põllumajandusministrit Henryk Kowalczykit, nimetades teda reeturiks, kes hävitanud inimeste elud. Olukorda on ära kasutamas ka opositsioon, kes nõuab nüüd ministri tagasiastumist.

Poola põllumajandusministeerium on teatanud, et kavatseb hakata subsideerima Ukraina maisi ja nisu tarnimist kaubasadamatesse, et ergutada selle Poolast edasi müümist.

Rumeenias on aga probleemiks logistikasõlmede läbilaskevõime. Rumeenia põllumajandusministeeriumi nõuniku Cezar Gheorghe teatel on Rumeenia sadamate ladudes nii palju Ukraina teravilja, et koormusega ei saada enam hakkama. «Oma 20-aastase põllumajandusettevõtte karjääri jooksul ei ole ma näinud selliseid [järjekordi],» lisas Gheorghe.

Rumeenia kohalike põllumeeste sõnul ei saa nad Ukraina teravilja ülekülluse tõttu ka oma saaki müüa. «Ukrainast saabuva teravilja transiit mõjutab kõige enam Rumeenia põllumehi,» ütles Alexander Baciu, kes kasvatab Rumeenia kaguosas umbes 2200 hektaril teravilja. «Neil on eelmise aasta saagist müümata lademetes nisu,» täpsustas ta.

Baciu sõnul on probleemi lahendamiseks aega vähe, sest uus saagihooaeg on ukse ees. «Rumeenia põllumeestel on jäänud kolm kuud, et oma eelmise aasta saak maha müüa. Seni pole see meil transiidiprobleemide tõttu õnnestunud,» selgitas Baciu.