Aab: uuel valitsusel tuleb võtta laenu

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
LHV analüütik Kristo Aab.
LHV analüütik Kristo Aab. Foto: Eero Vabamägi

Miljardi euro võrra suurenev eelarvepuudujääk tähendab, et suur hulk eelarvestatud kuludest tuleb katta laenu kaasabil.

«Valimistulemused näitasid selgelt, et inimesed ootavad varasemaga võrreldes muudatusi ja need maksavad paratamatult ka raha,» ütles LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Tema sõnul püütakse tõenäoliselt kokkuhoiukohti leida n-ö riigireformi edasiarendamise ja avaliku sektori tõhustamise kaasabil.

«See on ka mõistlik, sest rahva tellimus tasuta pakutavate avalike teenuste osas võib aastatega olla muutunud,» nentis ta. «Iseasi, kui suur osa puudujäägist on sellise tegutsemise abil võimalik ära katta. Järgmised võimalused on mõned plaanitud investeeringud edasi lükata või siis suurendada tulusid ühekordsete tehingute abil, nagu näiteks riigiettevõtete erastamine.»

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul ei ole suure riigieelarve puudujäägi vähendamiseks kiireid lahendusi.

«Lihtsalt mastaapne kulude kärpimine ei ole lahendus, kuna see pidurdaks majanduse taastumist. Küll aga peaks valitsus hoolega järele mõtlema, kas, millal ja millises mahus lubadusi ellu viia,» rõhutas Mertsina. «Lisaks valimislubadustesse kriitilisemale suhtumisele tuleks otsida tegevuskulude piiramise võimalusi ja paremaid allikaid kulutamiseks. Samuti tuleks valmistada ette ja võtta töösse struktuurireformid, mis muudavad riigihalduse ja majanduse efektiivsemaks.»

Ebareaalne on eelarve aasta-paariga tasakaalu saada.

Madis Müller

Eesti Panga teisipäeval avaldatud majandusprognoos tõi välja, et tänavuse riigieelarve puudujääk kasvab mullusega võrreldes miljardi euro võrra ja ulatub juba 1,5 miljardi euro ehk 3,8 protsendini Eesti SKTst. Möödunud aasta eelarve puudujääk oli 0,5 miljardit eurot.

Kõige enam kasvatab puudujääki avaliku sektori palgakasv, mis on tänavu umbes 16 protsenti. Lisaks avaliku sektori töötajate palgakasvule kasvatavad puudujääki ka investeeringud, samas kui riigi tulude kasv aeglustub. Samuti tõstab sel aastal kulutusi laste- ja peretoetuste hüppeline suurendamine koos vanaduspensionide indekseerimise ja ühekordse lisatõusuga.

Eesti Pank peab oluliseks eelarvedistsipliini taastamist, et vältida riigi võlakoormuse ja intressikulude kasvu ning leevendada hinnakasvusurvet majanduses. Võlakoormuse kasvu kontrolli alla saamise eesmärgist peaks Eesti lähtuma isegi siis, kui Euroopa ühtsed eelarvereeglid peaksid muutuma väiksema võlakoormusega riikide jaoks lõdvemaks.

«Riigieelarve on keerulises olukorras,» tõdes Eesti Panga president Madis Müller. «Ebareaalne on eelarve aasta-paariga tasakaalu saada.»

Tagasi üles