/nginx/o/2023/01/25/15098996t1h259f.jpg)
2022. aastal laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt maksudena riigikassasse 48,4 miljonit eurot, mis tähistab programmi ajaloos uut rekordit – võrreldes aasta varasema perioodiga kasvas e-residentide ettevõtetelt laekuv maksutulu 46 protsendi võrra.
E-residentide ettevõtete tasutud maksud on viimastel aastatel kiiresti suurenenud – veel 2020. aastal oli maksutulu 17,5 miljonit eurot, 2021. aastal juba 32,5 miljonit. Läbi aegade on programmi senine majanduslik mõju riigile olnud 157 miljonit eurot.
«2022. aasta oli e-residentsuse programmile igati edukas. Kui lisada maksutulule ka tasutud riigilõivud, tõid e-residendid Eesti riigikassasse tulu kokku ligi 51 miljonit eurot, mis ületas meie mullust sihti koguni 27 protsendi võrra. Mullu kevadel kinnitasime valitsuses e-residentsuse jätkustrateegia, mille eduka elluviimise korral kerkib programmi majanduslik mõju Eesti riigile 2025. aasta lõpuks 100 miljoni euroni aastas,» ütles e-residentsuse programmi asejuht Katriin Alasoo.
Kui algusaastatel meelitas e-residentsus rohkem tulevikuhuvilisi, kes tahtsid maailmas ainulaadset digiriigi kogemust järele proovida, siis nüüdseks on e-residentsuse taotlejate üha kasvavaks ajendiks soov tegeleda Eestis just asukohavaba ettevõtlusega.
«Uutest e-residentidest loob esimese kuue kuuga ettevõtte iga kolmas, samas kui veel paar aastat tagasi tegi seda iga viies,» märkis Alasoo. «Kuna paljud e-residentide firmad on alles käivitamisel või kiire kasvufaasi lävel, on oodata maksutulu jätkuvat kiiret kasvu ka järgmistel aastatel.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsleri Sandra Särava sõnul on e-residentsus end aastate jooksul tõestanud kui riigile väga tulus algatus.
«E-residentsuse 2022. aasta tulemused näitavad, et Eesti ettevõtluskeskkond on globaalselt äärmiselt konkurentsivõimeline. Lisaks maksudele ehk otsesele majanduslikule kasule aitab e-residentsus kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas, samuti kasvatab see e-residente teenindavaid Eesti ettevõtteid ja nende investeeringuid. Programmi positiivne kogumõju on tegelikult seega veel suurem,» lisas asekantsler.
Enim laekus mullu makse e-residentide ettevõtetelt, kes tegutsevad info ja side valdkonnas, kokku 19,8 miljonit eurot. Järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektori 7,9 miljoniga ning haldus- ja abitegevuse valdkonna ettevõtted 6,6 miljoni euroga.
Aasta jooksul lisandus Eestisse 4467 e-residentide ettevõtet ning loodud firmade arv kasvas aasta lõpuks 24 413ni. Kõige enam lõid ettevõtteid võrreldes varasema aastaga absoluutnumbrites Hispaania kodanikud – 544 ettevõtet, mis teeb kasvuks 61 protsenti. Järgnesid Saksamaa 421 ettevõttega ja Ukraina 358 loodud ettevõttega.
Esmaseid taotlusi e-residentsuse saamiseks laekus 2022. aastal 11 835, mis on seitsme protsendi võrra vähem kui aasta varem. Vähenemine on suuremalt jaolt põhjustatud Vene ja Valgevene kodanikele e-residentsuse andmise lõpetamisest vahetult Ukraina sõja puhkemise järel.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, edendada välisettevõtlust Eestis ning kasvatada riigi tulubaasi. Praeguseks on Eesti e-residendiks saanud 101 000 inimest 176 riigist, kes on loonud üle 25 000 Eesti ettevõtte. Kehtivaid viieaastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on praegu käibel 63 200.
