Loodav võimuliit võttis ülikaaluka otsuse tegemiseks aja maha

Tuuleparkide arendajad tahavad riigilt kindlat sõna, et merel toodetava elektri saab ka maha müüa. Foto: Sander Ilvest

Koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade ees seisab energiapoliitiline otsus, mis võib riigile iga aasta maksma minna – aga ka sisse tuua – kümneid miljoneid eurosid.

Kui rääkida energeetikaekspertidega Eesti tuleviku elektritootmisest, tulevad ikka ja jälle jutuks meretuulepargid. Mõni näeb neid peamise tugisambana, mõni lisaallikana, aga oma koht on neil olemas pea igas visioonis. Ja põhjusega, sest juba üks Eestisse kavandatav tuhandemegavatine meretuulepark suudaks suvel ideaalsete tuuleoludega täisvõimsusel töötades katta kogu riigi elektrivajaduse. Vähemalt enamikul suvetundidest.

Nii võimsa tootmisüksuse rajamine nõuab aga miljarditesse küündivat investeeringut ehk hiiglaslikus koguses laenuraha. Selleks, et meretuulepargi arendaja üldse jutule võetaks, on tal vaja ka pangale või mõnele muule finantseerijale ette näidata rohkemat kui lihtsalt tore projekt paberil või ehituseks vajaminevad load. Taastuvenergia arendajatelt nõutakse enamasti garantiid, et ta toodetud elektri tulevikus ka maha suudab müüa. Mõistagi tuleb seda teha hinnaga, mis võimaldaks ka hiigellaenud tagasi maksta.