/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/28/15224622t1hab4b.jpg)
Euroopa Liidu energeetikanõukogu kiitis teisipäeval heaks maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCFi ning jõupingutuste jagamise sektorite kliimaeesmärgid ja leppis lõplikult kokku sisepõlemismootoriga autode keelu.
Keskkonnaminister Madis Kallas: meil on viimane aeg vähendada kasvuhoonegaaside heidet (2)
Jõupingutuste jagamise sektorisse kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävad valdkonnad ehk transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstuslikud protsessid ja jäätmed. Selle sektori üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30 protsenti.
Eesti eesmärk on aastaks 2030 vähendada nende sektorite üleselt heitkoguseid 24 protsenti. Liikmesriikidel on vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja optimaalsem variant, kuidas eesmärgini jõuda.
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) kokkuleppe järgi tuleb riikidel aastatel 2026-2030 pingutusi suurendada. Eesti peab 2030. aastal baasaastatega võrreldes suurendama sidumist ligi 0,4 mln tonni CO2 ekvivalendi võrra.
Sõidukite CO2-heite normide ülevaatamine on väga oluline muudatus transpordisektori kliimamõju vähendamiseks ning vajalik selleks, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Otsus aitab kiirendada EL-is heiteta ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtmist ja kütusesäästlike tehnoloogiate arendamist.
Varasematel läbirääkimistel saavutatud kokkulepet sõidukite osas viimasel hetkel ei muudetud, vaatamata Saksamaa soovile, et Komisjon võimaldaks sisepõlemismootoriga sõiduautode tootmist ja nendes e-kütuste kasutamist ka pärast 2035. aastat. Vastava erandi loob Komisjon tulevaste algatuste raames.
Vastuvõtmist ootavad veel vaid ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatused.
Panust oodatakse kõigilt sektoritelt
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on uute eesmärkide täitmine suur väljakutse ning panust oodatakse kõigilt sektoritelt. «Meil on viimane aeg vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja viia ellu muutused, mis on kliimamuutuste leevendamiseks vajalikud. Tehnoloogiad ja lahendused, mida kasutatakse 2050. aastal kliimaneutraalses majanduses, on suuresti täna juba olemas – need tuleb lihtsalt laiemalt kasutusse võtta. Eesmärkide täitmisel püüame lähtuda ka sellest, millised on eri sektorite võimalused kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada,» ütles Kallas.
«Metsanduse, põllumajanduse ja turbatööstuse rolli kliimamuutuste leevendamisel ei saa alahinnata, sest sellel sektoril on ainsana võimekus kasvuhoonegaase siduda,» ütles keskkonnaminister.
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest moodustavad jõupingutuste jagamise sektoris ligi 37 protsenti. 2021. aastal oli nende sektorite heide Eestis 5,76 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, millest suurem osa ehk 40,7 protsenti tuli transpordisektorist. Järgnes väikesemahuline energeetika 22,2 protsendiga ning põllumajandus 27,5 protsendiga. Väiksema osa andsid jäätmesektor 5,5 protsenti ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine, 4,1 protsenti, LULUCFi valdkonna heide oli 2021. aastal ligi 2,9 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.