Ministeerium: kavandatavate tuuleparkide jaoks võib olla vaja välisühendusi

Tuulepark. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Juhul kui Eestisse rajatakse rohkem meretuuleparke kui siinses regioonis on elektritarbimist, on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna juhataja Rein Vaksi sõnul vaja luua välisühendusi, et elektrit mujale Euroopasse eksportida.

«Esmane vajadus on katta Eesti energiatarbimise nõudlus. Siiski, Eesti vetesse rajatud meretuuleparke saab arendada ka selliselt, et nende toodetud energia liigub Eestist mööda, näiteks otseühendus Poola või Saksamaaga. Sellisel juhul peab aga tegema selgeks, mida saab Eesti oma ressursi kasutamise eest,» ütles Vaks BNSile. Kui elektrit toodetakse aga rohkem, kui võrk vastu suudab võtta, siis tuleb tootmist piirata, milllega kaasneb negatiivne turuhind, mis pole turu arengu seisukohast kindlasti hea variant.

Juhul kui rajatakse liiga palju tuuleparke, tekib Vaksi sõnul ka kannibalismi efekt ehk arendused söövad turuletulekuga eelmiste arenduste tulu. «See omakorda vähendab arendajate soovi turule tulla. Lühidalt öeldes – parimas positsioonis on esimesed turuletulijad. Oluline on jälgida seda, kas toodang turule ära mahub. Kui turuks on Põhja-Balti regioon, siis on siin mahud oluliselt väiksemas suurusjärgus kui oleks Kesk-Euroopas. Seega, kui tekib võimalus oma ressurssi õige hinna eest ka näiteks Saksamaale eksportida, siis peaks seda ennekõike tegema otseühenduses Saksamaaga. Sellisel juhul on võimalik ka suuremas mahus parke püstitada,» märkis Vaks.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Terje Talve sõnul on elekter aga samasugune toode nagu kõik muu. Kui seda on palju, siis on selle hind odav, ning täna ei saa Eesti tingimustes rääkida elektri ülejäägist. «Eestis on meretuuleparke arendatud 17 aastat ja ühtegi töötavat meretuuleparki meil ei ole. Kolm arendajat – Saare Wind Energy, Utilitas ja Eesti Energia – on meie meretuuleparkide niinimetatud esimeses laines ja nad kõik on seadnud eesmärgiks anda võrku elektrit aastal 2028,» ütles ta BNSile. Maismaale on Eestis tema sõnul praeguseks püstitatud kokku 320 megavati võimsuses tuulikuid, millele tuleb sellel aastal ka lisa.

Talv selgitas, et riik on mereala planeeringuga määranud kõik Eestis tuuleenergiaks sobivad merealad, kokku mahuks neile hinnanguliselt 7 gigavati ulatuses tuulikuid. «Täna on meil olemas alad niinimetatud teise laine mereparkide jaoks ja riik plaanib need alad oksjonile panna,» lisas ta.

Riik soovib protsesse kiirendada

«Riik on otsimas viise, kuidas ka mereparkide planeeringuprotsesse lühendada. Kui absoluutselt kõik läheb suurepäraselt, siis me võiks elektri ülejäägist rääkida vist aastal 2035. Samas on aastal 2035 tõenäoliselt vesiniku- ja elektriautod vahetanud välja bensiini ehk energiatarbimise kogumaht on teinud teise hüppe,» usub Talv.

«Viimaseks on muidugi vaja toimivat merevõrku, mille arendamisega on juba alustatud, piisavalt rahvusvahelisi lisaühendusi ja toimivat vesinikutaristut. Kuid kui need soovid ja plaanid kõik ajateljele panna, siis on ka see tehtav. Mida suuremas basseinis me elektrit liigutame, seda stabiilsem ja soodsam on elektrihind lõpptarbijale,» lisas tuuleenergia assotsiatsiooni juht.