Leedu: pankade solidaarsusmaks võiks minna NATO taristusse

Leedus küpseb pankade liigkasumi maksustamise idee Foto: Reuters/ScanPix

Arvestades, et kommertspangad võivad tänu intressitõusule teenida tänavu kokku umbes miljard eurot kasumit, panid Leedu rahandusministeerium ja Leedu Pank ette kehtestada nende jaoks ajutine solidaarsusmaks, mida võiks kasutada näiteks Leetu saabuvate liitlassõdurite jaoks taristu rajamiseks.

Praegu näeb ajutise seaduse eelnõu ette, et kogutud raha suunatakse sõjalise mobiilsuse projektidesse. «Sõjalise mobiilsuse ja sõjalise transporditaristu projektid ei ole sõjalised, vaid tsiviilotstarbelised kahesuguse kasutusega taristu projektid, mis ei ole sõjalise taristu ja kaitsega otseselt seotud,» seisis ministeeriumi avalduses.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei paranda rahandusministeeriumi sellistele projektidele ette nähtud rahastus NATO liitlaste otseseks vastuvõtuks vajaliku sõjalise taristu loomist. Sel põhjusel tehakse ettepanek sätestada seaduses, et raha kasutataks ka kohanemisprojektide ja asukohariigi toetuse tagamiseks vajaliku sõjalise taristu loomiseks.

Kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles eelmisel nädalal, et toetab pankade solidaarsusmaksu kehtestamise mõtet.

Leedu kommertspangad võivad tänavu teenida kokku umbes miljard eurot kasumit ning seepärast tegid rahandusministeerium ja Leedu Pank ettepaneku kehtestada nende jaoks 2024.–2025. aastaks ajutine solidaarsusmaks, mis oleks 60 protsenti puhasintressitulust – see on üle 50 protsendi kõrgem nelja tavapärase eelarveaasta keskmisest.

Eeldatakse, et kahe aastaga toob nn solidaarsusmaks riigile umbes pool miljardit eurot.

Kui pangad tõstaksid hoiuste intresse ja vähendaksid laenuintresse, maksaksid nad vähem makse ning saaksid seega vähem puhasintressitulu.

Solidaarsusmaksu maksaksid rahandusasutused, mille juures oli 31. detsembri 2022 seisuga tallel residentide hoiuseid vähemalt 400 miljoni euro eest – see on protsent kõikidest residentide hoiustest.

Leedu Panga kommertspankade tegevuse kohta avaldatud andmetel (seisuga 1. oktoober 2022) peaksid solidaarsustoetust tasuma neli-viis riigi suurimat panka: Swedbank, SEB, Luminor, Šiauliai pank ja võimalik, et ka Revolut – suurem osa selle panga hoiustest ei pruugi kuuluda residentidele.