Sõjaga seotud salastatud kulutused hammustavad suure osa Venemaa eelarvest

Venemaa eelarve langeb tänavu sügavasse puudujääki. Odavneb ka Vene rubla, mille kurss on euro suhtes viimase kolme kuuga langenud juba veerandi võrra. Foto: ALEXANDER NEMENOV

Vene rahandusministeeriumi andmete järgi on salastatud või täpsustamata eelarvekulud sel aastal tõusnud 29 miljardi euroni, mis on ligi kolmandik kogu riigis tehtud kulutustest, vahendas Bloomberg.

Kui salastatud kulutused tõusid tänavu 24. märtsini 2,4 triljoni rublani ehk ligi kaks ja pool korda võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, siis näiteks sotsiaalsfääriga seotud kulutused langesid mulluselt 1,6 triljonilt rublalt sel aastal 1,3 triljoni rublani, näitavad Bloombergi arvutused. 2023. aasta esialgne plaan näeb riigieelarve varjatud osaks ligi neljandikku.

«Salastatud kulutuste kasv näitab, et sõjapidamine läheb venelastele järjest kallimaks,» ütles sõltumatu Venemaa majandusteadlane Alexandra Suslina. «On loogiline eeldada, et seal on arvestatud ka hõivatud territooriumidel tehtavad kulud,» ütles ta, viidates mullu septembris annekteeritud Ida- ja Lõuna-Ukraina osadele, mida Ukraina väed on lubanud tagasi vallutada.

Kuna Venemaa sõjakulutused järsult suurenevad, on need osakaalu poolest kerkinud valitsuse sotsiaalprogrammide järel teisele kohale. Ühe suurima kuluartikli ümber valitsev salastatus räägib aga sõjaeelarve mastaapsusest ning toetab Putini lubadust, et rahalisi piiranguid sõjategevusele ei seata. Varem on olnud varjatud kulutused väga kõrgel tasemel 2015. aastal (21 protsenti), pärast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi.

Venemaa eelarveseaduse järgi määrab president, milliseid salaprogramme võetakse vastu ja kuidas neid rahastatakse. Kuna seadusandjad arutavad neid kinnistel istungitel, siis puudub avalikkusel selle üle igasugune järelevalve.

Lisaks sõjaga seotud varjatud rahaeraldistele ulatusid «riigikaitsele» tehtud kulutused sel aastal 24. märtsi seisuga 531 miljardi rublani, mis on eelmise aastaga võrreldes kaks korda enam. Julgeolekule ja korrakaitsele kulus veel 379 miljardit rubla.

Vene rahandusministeerium prognoosis varem selle aasta eelarvedefitsiidiks 2,93 triljonit rubla, kuid juba aasta kahe esimese kuuga ulatus puudujääk 2,58 triljoni rublani. Seetõttu ennustavad analüütikud, et riigi föderaaleelarve jääb tänavu 3–4 protsendiga SKTst miinusesse.

Eelarvedefitsiit ei ole üllatav, kuna Venemaa sissetung Ukrainasse on vallandanud suurima konflikti Euroopas pärast teist maailmasõda. 2022. aastal kavandas valitsus küll sõjaliste kulutuste tohutut suurendamist, kuid kaitsekulud ületavad juba praegu selle aasta esialgseid eelarveprognoose enam kui 43 protsenti.