Raport: Hiina suurendab päästelaene vaesematele riikidele

Sularaha. Pilt on illustratiivne. Foto: Jaanus Lensment / Postimees / Scanpix

Hiina on andnud viimase kahekümne aasta jooksul kahekümne kahele maksejõuetuse ohus arengumaale 240 miljardi dollari väärtuses päästelaene ja see trend on viimastel aastatel hoogu kogunud, selgus teisipäeval avaldatud raportist.

Pea kogu kõnealune raha läks vööndi ja tee algatuses (BRI) osalevatele riikidele, nagu Sri Lanka, Pakistan ja Türgi, mis on valdavalt madala ja keskmise sissetulekuga riigid, mille valitsused on saanud Hiinalt laene taristuprojektide arendamiseks.

USA uuringukeskuse AidData, Maailmapanga, Harvard Kennedy Schooli ja Kieli Maailmamajanduse Instituudi 40-leheküljelise raporti kohaselt on abilaenude andmine vahemikus 2016-2021 kiirenenud. Päästelaenudest 80 protsenti anti välja just sellel perioodil.

BRI riigid on inflatsiooni kiirenedes ja intressimäärade kasvades sattunud suure surve alla, mida on süvendanud COVID-19 pandeemia järelmõjud ja mis on kahjustanud nende võimet laene tagasi maksta.

Päästelaenud lubavad riikidel oma laene pikendada ja maksejõulisena püsida, märgiti raportis.

Hiina teatel on BRI-ga ühinenud üle 150 riigi. President Xi Jinping tuli triljonidollarilise taristualgatusega välja umbes kümme aastat tagasi.

Pekingi teatel on algatus mõeldud tihendama sõbralikke kaubandussuhteid teiste riikidega, eriti arengumaadega.

Kriitikute sõnul on tegemist lõksuga

Kriitikute sõnul kasutab Hiina aga laenusid vaeste riikide võlalõksu püüdmiseks, andes neile tohutuid summasid, mida nood ei suuda tagasi maksta.

Võrreldes Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ja likviidsustoega, mida pakub USA keskpank, on Hiina päästepaketid jäänud väikseks, kuid nende maht on kiirelt kasvamas, selgub raportist.

«Peking on võtnud sihikule piiratud arvu võimalikke vastuvõtjaid, kuivõrd pea kõik Hiina päästelaenud on läinud madala ja keskmise sissetulekuga BRI riikidele, millel on Hiina pankade ees märkimisväärsed võlad,» kirjutati ülevaates.

Raport hoiatas samas, et Hiina laenud kalduvad olema vähem läbipaistvad kui teiste rahvusvaheliste laenuandjate päästepaketid. Samuti on nende intressimäär keskmiselt viis protsenti, võrreldes IMF-i puhul tavalise kahe protsendiga.