Eesti Panga prognoos: majanduse seis tänavu paraneb

Eesti Panga hoone. Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi paranevad sel aastal majanduskasvu taastumise tingimused, SKT liigub tõusujoones, ent kuna kasv põhineb eelmise aasta teise poole majanduslangusel, jääb majanduse maht aasta kokkuvõttes mullusega võrreldes 0,6 protsenti väiksemaks.

Järgmistel aastatel majanduskasv tugevneb 3 protsendi lähedale, millele aitavad kaasa välisturgude taastumine, odavam energia, aeglasem tarbijahinna kasv, tarbijate ostujõu suurenemine ja ettevõtete ja majapidamiste kindlustunde paranemine. Kerkinud intressimäärade tõttu kujuneb laenude ja investeeringute kasv siiski aeglasemaks, kui see oli enne mitmikkriisi.

Ebakindlus on endiselt suur. Kuigi tarneahelate ja energiaga seonduv määramatus on vähenenud, siis sõja ja geopoliitiliste pingete edasine kulg võivad märgatavalt muuta majanduse väljavaadet.

Majanduslangus suurt töötuse kasvu kaasa ei too. Tööpuudus on seni vähe kasvanud ja enamik lisandunud töötutest on Ukraina sõjapõgenikud. Hiljutise majanduslanguse tulemusel tööpuudus mõnevõrra veel suureneb ja tipneb sel aastal 7,2 protsendi juures, hakates seejärel uuesti kahanema.

Hinnatõusu aeglustumine jätkub

Veebruaris küündis infatsioon 17,6 protsendini, samas on alates 2022. aasta augustist tarbijakorvi maksumus kasvanud üksnes 1,3 protsenti. Aasta keskpaigaks võib oodata inflatsiooni alanemist alla 10 protsendi ning aasta lõpuks nelja protsendi lähedusse.

Hinnakasvu aeglustavad möödunud aastaga võrreldes nõrgem nõudlus, mis ei võimalda ettevõtetel hindu varasemas tempos tõsta, sest pandeemiasäästude ja teisest pensionisambast välja võetud raha turgutav mõju on kadunud.

Eelmise aasta lõpus alanud keskmise palga ostujõu taastumine jätkub, jõudes tagasi languseelsele tasemele 2025. aastal.

Palgakasv püsib kiire

Hinnakasvu ülekandumine palkadesse ja kollektiivsed palgakokkulepped hoiavad palgakasvu kiirena. Avaliku sektori palgakasv on umbes 16 protsenti, erasektoris hoiab palgakasvusurvet nii miinimumpalga kui ka elukalliduse kerkimine.

Ettevõtete hinnang rahvusvahelisele konkurentsivõimele on langenud madalseisu. Eesti majandus on tavaliselt kriisidest taastunud tänu ekspordi elavnemisele, kuid sel korral ei pruugi see nii minna. Energiakriisi ja sõja majandusliku mõju tõttu on mitme tootmissisendi kättesaadavus halvenenud ja nende hinnad kallinenud.

Eksportijate konkurentsivõimet võib veelgi kahjustada see, kui valitsemissektori eelarve puudujääk tekitab peamiselt siseturule orienteeritud ettevõtete jaoks rahalise stiimuli ning see toob kaasa täiendava hinna- ja palgakasvu surve.

Tänavune eelarvepuudujääk suureneb enam kui miljardi euro võrra — 3,8 protsendini SKTst. Valitsemissektori kulutuste kasvu kiirendavad avaliku sektori töötajate palgafondi märkimisväärne kasv ja investeeringud, samas kui riigi tulude kasv aeglustub.

Samuti tõstab sel aastal kulutusi laste- ja peretoetuste hüppeline suurendamine koos vanaduspensionide indekseerimise ja ühekordse lisatõusuga.

2024. aastast alates sõltub eelarve puudujääk sellest, milliseid otsuseid teeb loodav koalitsioonivalitsus. Eelarvedistsipliini taastamine on oluline selleks, et vältida riigi võlakoormuse ja intressikulude kasvu ning leevendada hinnakasvusurvet majanduses.