Eelmisel nädalal langes elektrihind keskmiselt 54,7 eurole megavatt-tunni eest, mida nähti viimati 2021. aasta kevadel. Hinnalanguse taga on täisvõimsusel töötav Olkiluoto 3 tuumajaam, soe ja sademerohke ilm ning kütusehindade langus, loetleb Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 54,7 eurot megavatt-tunnist, 19,3 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. Kõige kallim oli elekter möödunud esmaspäeva õhtul kell 20, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 154,14 eurot. Odavaim tunnihind, 1,78 eurot, oli laupäeval, 25. märtsil kell 5, teatas Eesti Energia.
«Peamiselt mõjutas meie piirkonna elektrihinda täisvõimsusel töötanud Olkiluoto 3 tuumajaam, soe ja sademerohke ilm ning kütusehindade langus. Praeguste plaanide järgi algab Olkiluoto 3 regulaarne elektritootmine 17. aprillil ja kuni selle ajani toimub täisvõimsusel testimine, kus toodetud elekter samuti turule müüakse. Sel laupäeval naaseb turule ka Rootsis asuv 1130 megavati võimsusega Ringhals 4 tuumajaam,» tõi Miller välja.
Euroopa Liidu gaasihoidlate täituvus on 55,8 protsenti, mis on Milleri sõnul kaks korda kõrgem eelmise aasta sama aja tasemest. Just hea varude tase ja leebemad ilmaprognoosid toetasid gaasi turuhinnalangust 41,2 eurole megavatt-tunni eest, 3,6 eurot vähem võrreldes eelneva nädalaga.
«Kui eelmisel nädalal sai rõõmustada esimese kevadsooja üle, siis aprilli algus kostitab tervet Euroopat tavapärasest jahedama ilmaga. Maxar Technologiesi prognoosi järgi on selle nädala alguse temperatuurid keskmiselt 5–8 kraadi keskmisest madalamad ning jahedamad ilmad jäävad püsima tõenäoliselt järgmise nädala lõpuni,» nentis analüütik.
Euroopa Komisjon soovib hoida erakorralist eesmärki vähendada liidu gaasinõudlust 15 protsenti kuni 2024. aasta märtsini, et tagada Venemaa gaasivoogude püsiva vähenemise tõttu järgmise talve tarned. «Kuigi soodsam gaasihind on positiivne, võib selle jätkuv langemine tuua kaasa uued väljakutsed. Nimelt tõrjuks veelgi soodsam gaas turult täielikult söejaamad, mis omakorda tähendab gaasijaamades toodetud energia nõudluse hüppelist tõusu,» selgitas ta.
Analüütik tõi välja, et rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmeil vähenes Euroopas keskmiselt tööstuse gaasikasutus 20 protsenti, kattes umbes pool kogu regiooni kokkuhoiust. Tänavu prognoosib IEA, et tööstus kosub umbes 10 protsendi võrra.
«Hoolimata LNG-vastuvõtuvõimekuse jõulisest kasvatamisest pole Euroopa olukord veeldatud maagaasi rindel siiski pilvitu ja sõltuvus Moskvast on endiselt probleem. Ehkki torugaasi import Venemaalt on sisuliselt kokku kuivanud, oli Vene päritolu LNG sissevedu mullu rekordiline. Kui varem on soovist Moskva tarned lõpetada teavitanud Saksamaa, siis nüüd liitus selle initsiatiiviga ka Hispaania,» lisas ta.
Nafta maailmaturuhinnad langesid möödunud reedel 5 dollari võrra barreli kohta, 75 USA dollari tasemele pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide energiaminister Jennifer Granholm ütles, et riigi strateegiliste varude täiendamiseks kulub veel aastaid.
Süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi nädala keskmine hind oli 89,5 eurot tonni kohta, 1,2 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. «Hind oli nädala sees võrdlemisi kõikuv, mille peamiseks põhjuseks oli mure pangandussektori pärast ja CO2 kvoodi allakäiva tööstuse vastavusostmine, et möödunud aasta heitmekogused lunastada. Turg ootab ka täpsemat ajakava, mil Euroopa Komisjon alustab tulevaste aastate kvootide ennaktempos turule pakkumist, et REPowerEU plaani rahastada. Komisjon peaks kava järgi CO2 kvootide pakkumist suurendama juba teises kvartalis,» ütles analüütik.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 162 megavatti. Järgmise esmaspäevani on aastahoolduses Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Möödunud nädala alguses läks maikuuni kestvasse hooldusesse Eesti elektrijaama 3. energiaplokk ning septembrini vältavasse aastahooldusse 4. energiaplokk.
