Uuring: kas auto on pelgalt tarbeese?

Volkswageni sõiduautod. Foto: Christoph Hardt / Imago / Scanpix

Kas auto on pelgalt tarbeese? Uuring näitab vastupidist – mida noorem autoomanik, seda rohkem tajub ta sõidukiga isiklikku suhet.

Moller Baltic Impordi tellimusel Eestis läbiviidud uuringu kohaselt tajub autoga isiklikku suhet 29 protsenti autoomanikest – mida nooremad autokasutajad, seda rohkem isiklikku suhet tajutakse. 14 protsenti omanikest on autole pannud ka nime, millest levinuimaks osutus Nunnu, Hubert, Sirje, Tibu, Tupsu ja Volli.

2023. aasta märtsis läbiviidud veebiküsitlusele vastas 700 autoomanikku Eestis. Neist 29 protsenti pidas autot partneriks, kellega tajub isiklikku suhet. Enim tajusid autoga «lähisuhet» just nooremad inimesed: kui 18–29-aastastest vastajatest märkis seda koguni 44 protsenti, siis 60-aastaste ja vanemate seas oli väitega nõustujaid vähem kui viiendik. Anonüümsem suhe autoga kasvas koos vanusega: mida vanem eagrupp, seda vähem isiklikku suhet tajuti ja seda rohkem vastati, et auto on tarbeese, millega liigutakse punktist A punkti B.

«Kui räägitakse, et tänapäeva tehnoloogiast tulvil maailmas liigume pigem suureneva suhete anonüümsuse suunas, siis arvaksin, et ka autodesse suhtutakse üha rohkem kui pelgalt tarbeesemesse. Uuring näitab aga hoopis vastupidist trendi – noorema elanikkonna seas on tunduvalt rohkem neid, kes tajuvad autot partneri või sõbrana või peavad oma identiteedi osaks,» ütles Moller Baltic Impordi Eesti piirkonna müügijuht Kristjan Salak. Küsitlus erinevate automarkide omanike seas viidi läbi osana Volkswageni 85. sünnipäeva kampaaniast, millega otsiti eriliste lugudega Volkswageneid Eestis. Eestis registreeritud 950 000 sõidukist moodustavad kõige suurema osa ehk 12 protsenti (118 056 autot) just Volkswagenid. Konkursile laekunud pea 300 kandidaadi seast valitud 10 erilist lugu on sel nädalal Volkswagen Eesti Facebooki lehel rahvahääletusel. «Need lood kinnitavad ilmekalt, et auto pole paljude inimeste jaoks pelgalt tarbeese, vaid pereliige, sõber, reisikaaslane,» lisas ta.

Meeste ja naiste vahel autosse kui partnerisse suhtumisel erinevust ei olnud, kuid märgatavalt rohkem tajusid isiklikku suhet Tallinna (34 protsenti) või muu suurema linna elanikud (43 protsenti), võrreldes maal (28 protsenti) või väiksemas linnas elavate inimestega (24 protsenti). Oma identiteedi osaks pidas autot kümnendik vastajatest, sealjuures mehed pisut rohkem kui naised.

Oma auto eest hoolitsemisel nimetati enim tehnilise rikkega kohest tegelemist, korrapärast hooldust ja asjaolu, et enne sõidukisse istumist klopitakse jalad puhtaks. Tehnilise rikkega tegelevad kohe rohkem naised (82 protsenti võrrelduna 74 protsendiga meeste seas), samuti on naised pisut usinamad jalanõude puhtaks kloppijad (74 protsenti vs. 69 protsenti). Seevastu vähemalt kord kuus autoga pesulas käijate seas on rohkem mehi (39 protsenti meestest vs. 32 protsenti naistest autoomanikud).

Autoostul on tähtsaim töökindlus ja madal kütusekulu

Autoostul on küsitluse järgi mehed naistest mõnevõrra margitruumad – 14 protsenti meestest väitis, et jääb auto ostmisel margitruuks, naistest nõustus samaga 11 protsenti. Margitruudus seostus vanuse kasvuga: mida vanem eagrupp, seda suurem oli margitruuks jääjate osakaal.

Autoostul pidasid vastajad ülekaalukalt olulisimateks näitajateks töökindlust ja madalat kütusekulu – mõlemat väärtustas ligi 70 protsenti vastajatest.

Üle-eestilise veebiuuringu viis märtsikuus läbi uuringufirma Norstat Eesti, millele vastas 700 autoomanikku alates 18. eluaastast.