/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/02/03/939536t1h141a.jpg)
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor nõudis täna parlamendis, et reformierakondlane Valdo Randpere riigikogu kõnetoolist lahkuks, kui viimane tõdes, et valimiste võitja võib teha nii, nagu meeldib.
Nestor kupatas Randpere kõnetoolist minema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Emakeelepäeval ei ole minu meelest kohane kasutada Eesti parlamendis kõnepruuki nagu «tõmba uttu», see on esimest korda minu praktikas siin,» protesteeris kollektiivlepingu seaduse muudatuste viimasel lugemisel reformierakondlane Raivo Järvi pärast seda, kui Nestor oli öelnud: «Mul on õigus repliigiks. See ei ole küsimus, härra Randpere, võid lahkuda.»
Nestorit ärritas Randpere tõdemus, et nemad on võitnud valimised ja opositsioon leppigu sellega. Nestor oli varem öelnud, et kui valitsusliidul on riigikogus enamus, ei tähenda see, et nende otsused on õiged.
«Valimisi ei võitnud sotsialistid ega Keskerakond, kes lubasid rahvale kooki moosiga, mille nad plaanivad kinni maksta auto-, kinnisvara- ja astmelise tulumaksuga ning laenudega. Katsuge leppida selle mõttega, et te kaotasite valimised ja et enamus Eesti rahvast ei usu teie koogi-moosi muinasjutte!» teatas Randpere.
Randpere kaitses kolmanda lugemise eel kollektiivlepingu seaduse muutmise eelnõu, mis lubab kuuekuulise etteteatamisega üles öelda tähtajatu kollektiivlepingu.
Nestor tuletas Randperele ka seda meelde, et valimiskampaanias ega koalitsioonilepingus pole punkti, mis lubas kaotada töölt vabatahtlikult lahkumise hüvitise.
«Töötuskindlustuse hüvitisest ilmajätmist ei lubanud täna võimul olevad erakonnad ei enne valimisi ega ka peale valimisi, seda nad teevad praegu ja nüüd,» lausus Nestor.
Nii sotside kui ka Reformierakonna kõnemehed süüdistasid vastastikku üksteist valetamises.
Nestor ütles enne eelnõu lõpphääletust, et seadusemuudatus annab tööandjatele suure eelise.
Nestor märkis, et seadus ei luba juba praegu tähtajatut kollektiivlepingut, vaid lepinguid sõlmitakse enamasti üheks aastaks.
«Nüüd teeme paragrahvi, millega tööandja saab võimaluse läbirääkimiste käigus, kui teine pool tuleb küsima näiteks kõrgemat palka, öelda, et sellega ma ei ole nõus ja peale kõige muu sellest varasemast jätame ka kõik ilma, kui te siin kaua veel käratsete,» lausus Nestor.
Nestor tuletas meelde, et sotsid soovisid seaduseelnõusse tuua riikliku lepitaja kaasamise. Kui kollektiivlepingu läbirääkimised ummikusse jõuavad, oleks sotside arvates tulnud seadusse kirjutada riikliku lepitaja poole pöördumise õigus.
Nestor tõi näiteks eelmisel nädalal streikinud Tallinna bussijuhid, kes kaitsesid sellega 1991. aastal sõlmitud kollektiivlepingu punkti, mis annab neile 35-päevase puhkuse. Nestor märkis, et eelnõu annab autobussikoondise juhtkonnale nüüd õiguse sellest lepingust taganeda ja mehed tavalisest pikema puhkuseta jätta.
«See ei ole töötajate suhtes aus, see ei ole lepingusuhete alus,» ütles Nestor.
«Kui keegi arvab, et Eesti vajab rohkem kollektiivseid töötülisid nende kõige äärmuslikumas vormis, siis selle seaduseelnõuga ta selle ka saavutab. Meie nii ei arva. Me arvame, et tööandjad ja töötajad peavad rohkem omavahel rääkima ja kokkuleppeid sõlmima ja seetõttu on mõistlik see eelnõu tagasi lükata,» lõpetas Nestor.
Nestor lisas, et riigikogu enamus käitub häbematult, kui seaduse vastu võtab.
«Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavesti edasikehtimise,» põhjendas reformierakondlane Valdo Randpere seadusemuudatuse vajalikkust kõnepuldist.
Randpere ütles, et ametiühingute käes on seni olnud seadusandja poolt antud malakas, mis on andnud neile läbirääkimistel jõupositsiooni.
«Paljudele ametiühingute liikmetele ei ole pähegi tulnud mõte sellest, et tööandja edukus on teie edukuse eelduseks ja mitte vastupidi,» ütles Randpere. «See kõlab võib-olla igavalt ja traagiliselt, aga rikkusi loob töö ja mitte streikimine, rikkusi loovad ettevõtted ja mitte riik.»
Eelnõu poolt hääletas 53 riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Vastu hääletasid sotsid ja Keskerakond, poolt IRL ja Reformierakond.