/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2023/03/27/15223089t1hb567.jpg)
Reedel suri 94-aastasena tehnoloogiagigandi Intel kaasasutaja Gordon Moore, kelle roll nüüdisaegse infotehnoloogiatööstuse kujunemisel on vähemalt samaväärne Steve Jobsi ja Bill Gatesi panusega või isegi suurem.
Gordon Moore’ist raamatu («Moore’s Law: The Life of Gordon Moore, Silicon Valley’s Quiet Revolutionary») kirjutanud David Broke nimetas teda ränielektroonika kõige olulisemaks mõtlejaks ja tegijaks.
Inteli asutamisest ehk isegi tähtsam on tema tees pooljuhttehnoloogia arenemise kohta, mida hakati nimetama Moore’i seaduseks.
1965. aastal, kolm aastat enne Inteli asutamist, avaldas Moore ajakirjas Electronics (mis enam küll ei ilmu) artikli, kus ennustas, et arvutite pooljuhtseadmete (kiipide ja mikrokiipide) mõõtmed kahanevad kindla tempoga ning iga paari aasta tagant suureneb kiipides kasutatavate transistoride arv, mistõttu arvutite ja muude elektrooniliste seadmete kiirus kahekordistub. Tänu sellele seaduspärasusele, mille California tehnoloogiainstituudi professor Carver Mead nimetas 1970. aastate alguses Moore’i seaduseks, saame kasutada arvutitena telefone ning isegi käekelli.
Hiljem selgus, et Moore’i seadus kehtibki, ning see muutus tehnoloogilise progressi ja innovatsiooni standardiks – keskeltläbi iga 18 kuu järel toodi turule uue põlvkonna kiibid.
Samamoodi muutusid kiibid eksponentsiaalselt odavamaks. Kui Moore sõnastas esimest korda oma teooria, mida ta hiljem pidevalt täpsustas ja täiendas, maksis üks transistor 150 dollarit, samas kui 2019. aastal Inteli valmistatud tüüpilises mikrokiibis on transistore viis miljardit, mis teeb 100 000 transistori hinnaks üks sent (Inteli arvutused). Tänu sellele, et transistorid maksavad nii vähe, on suure arvutusvõimsusega ja funktsioonideküllased arvutid, mida nutitelefonid ja -kellad tegelikult ju on, kõigile kättesaadavad.
«Sellest sündis Silicon Valley,» ütles Mead 2005. aastal. «See on päris asi,» vahendas juba pensionile jäänud teadlast ajakiri Fortune.
Gordon Moore sündis 3. jaanuaril 1929 San Franciscos ja kasvas üles rannikuäärses väikelinnas Pescaderos. Juba poisina tekkis tal huvi keemia vastu ning California Berkeley ülikoolis omandaski ta keemikukraadi. Ta tahtis saada õpetajaks, aga ei leidnud sobivat töökohta.
«Ma nimetan ennast juhuettevõtjaks,» ütles Moore 2012. aastal ajakirjale Fortune antud intervjuus.
Pärast filosoofiadoktori kraadi omandamist California tehnoloogiaülikoolis 1954. aastal töötas ta lühikest aega Johns Hopkinsi ülikoolis teadurina.
Gordon Earle Moore
/nginx/o/2023/03/27/15223090t1hfa3f.jpg)
Sündinud: 3. jaanuaril 1929 USAs Californias osariigis Pescaderos.
Surnud: 24. märtsil 2023 Waimeas Hawaiil
Haridus: California ülikool, Berkeley (BSc), California tehnoloogiainstituut (PhD)
Saavutused: Intel, Moore’i seadus, Gordon and Betty Moore Foundation
Pere: abielus, kahe poja isa
Ärritus viis ettevõtjaks
Moore’i kokkupuuted mikrokiipidega algasid siis, kui ta asus tööle William Shockley juures, kellele anti transistoride täiustamise eest 1956. aastal Nobeli füüsikapreemia. Kaks aastat hiljem lahkus Moore koos seitsme kolleegiga Shockley pooljuhtide laboratooriumist, sest neil sai kõrini Willam Shockley juhtimisstiilist.
Jooksikute grupp, keda hakati kutsuma «reeturlikuks kaheksaks», pani aluse Ränioru nn mässajate kultuurile, mis tähendas, et kui keegi oli oma kolleegidega eri arvamusel, ei kõhelnud ta nende konkurendiks hakkamast, kirjutab ajakiri Fortune. Tänu taolistele lahkumistele muutus tehnoloogiasektori ettevõtjate ja investorite kogukond mitmekesisemaks ja rikkamaks.
Nobelisti juurest lahkunud asutasid 1957. aastal ettevõtte nimega Fairchild Semiconductor, mis hakkas ühe esimese ettevõttena tootma integreeritud kiipe. Tegemist oli suurema ettevõtte Fairchild Camera and Instrument Corp. tütarfirmaga. Fairchild tootis kiipe, mida kasutati kosmoselaevade esimestes arvutites.
Fairchildi edu innustas ka teisi kiibitootmisettevõtteid asutama. Kokku loodi neid toona lühikese ajaga 30 ringis.
Moore ja temaga koos Shock-ley juurest lahkunud Robert Noyce ei olnud aga rahul, et pidid aru andma idarannikul asuva emaettevõtte juhtidele, ja otsustasid luua päris oma ettevõtte. Nad kirjutasid äriplaani, mida Moore nimetas hiljem väga üldsõnaliseks.
«Seal oli kirjas, et me hakkame tööle räniga ja asume valmistama väga huvitavaid tooteid,» rääkis Moore 1994. aastal.
Kumbki pani algkapitaliks 500 dollarit. Neil ei olnud raske investorit leida ning koos riskikapitalisti Arthur Rockiga asutasid nad ettevõte nimega Integrated Electronic Corporation, millest hiljem sai Intel. Kolmandaks töötajaks sai ungari immigrant Andy Grove, kes töötas Fairchildis Moore’i alluvuses ja sai hiljem Inteli tegevjuhiks.
«Õnneks ja väga paljuski tänu õnnele leidsime tehnoloogia, mis oli eduka idufirma loomiseks paraja raskusega,» kirjutas Moore hiljem. «Nii Intel alustas.»
/nginx/o/2023/03/27/15223091t1hb9e2.jpg)
Ühest täpsest ennustusest piisab
Moore’ist sai Inteli tegevjuht 1975. aastal ja ta oli sellel kohal 1987. aastani, veel kümneks aastaks jäi ta nõukogu esimeheks. USA ettevõtetel on tegevjuht tihti ka nõukogu esimees. Moore oli kõige kauem ametis olnud tegevjuht Intelis. Aastatel 1997–2006 oli ta Inteli nõukogu emeriitesimees.
«Ta võis anda keerulise ülesande, aga selles sind ka aidata,» meenutas riskikapitalist Pierre Lamond, kes oli töötanud Fairchildis Moore’i alluvuses. «Ta oli väga hea õpetaja,» lisas ta.
Moore’i ja hiljem Andy Grove’i juhtimisel kasvas Intel suurimaks kiibitootjaks. 1990. aastate keskel olid Inteli protsessorid 80 protsendil kõigist personaalarvutitest. Inteli edu tegi Moore’i väga jõukaks. Ajakiri Forbes hindas mullu Moore’i vara väärtuseks 7,5 miljardit dollarit.
2001. aastal asutas ta abikaasa Bettyga heategevusfondi Gordon and Betty Moore Foundation, kuhu kandis 175 miljonit Inteli aktsiat. Samal aastal annetasid nad California tehnoloogiainstituudile 600 miljonit dollarit, mis toona oli suurim annetus, mis ühele kõrgkoolile tehtud.
Nüüdseks on fondi vara maht üle kaheksa miljardi dollari ning alates selle loomisest on annetatud üle viie miljardi dollari.
Praegu vaidlevad spetsialistid, kas Moore’i seadus kehtib tänaseni, ja paljud arvavad, et see on oma elu ära elanud. Kuid Moore ei arvanudki, et tema sõnastatud seaduspära on kivisse raiutud. Ta toonitas, et ühel päeval jõuab kiibitööstus punkti, kus reegli kehtimine pole enam tehnoloogiliselt võimalik. Millal see juhtub, keeldus ta ennustamast.
«Üht olen ma õppinud: kui oled teinud eduka ennustuse, ära enam uut tee,» ütles ta 2015. aastal naljatamisi Moore’i seaduse 50. aastapäeva tähistamise üritusel.