Julgeoleku kaalutlustel toimub homme Nõmme linnaosa veekatse

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Vee puhastamine Ülemiste veepuhastusjaamas võtab aega 17 tundi.
Vee puhastamine Ülemiste veepuhastusjaamas võtab aega 17 tundi. Foto: Toomas Tatar

Julgeoleku kaalutlusel toimub homne Tallinna Vee katsetus Ülemiste järve veega Nõmme veevõrgus, aga sellele järgneb ka hilisem vee kvaliteedi seire ja uuring. 

«Ma soovitasin, et seire võiks olla teaduspõhine ja et sellesse kaasataks ka teadlasi,» ütles mikrobioloogiadoktor Kai Künnis-Beres (PhD), kes avaldas soovi ka ise osaleda katsetusele järgnevas seires, kuid pole selle kohta Tallinna Veelt veel kinnitust saanud.

«Mina võtan Nõmmelt homme oma proovid neist sõltumata ja teen oma katseid,» kinnitas Künnis-Beres, jäämata ootama Tallinna Vee kaasamist.

Tallinna Vesi viib homme Nõmme linnaosa veevarustuse 12 tunniks üle Ülemiste veepuhastusjaama joogiveele. Katsetuse ajaks on elanikele tagatud puhas joogivesi ja erinevate ennetusmeetmetega viiakse võimalike mikrobioloogiliste riskide oht miinimumini.

Nõmme linnaosa, mille veevarustus tuleb enamasti põhjaveest, viiakse hommikul kella üheksast üle Ülemiste järve pinnaveele. Katsetuse eesmärgiks on kaardistada Nõmme elanike veevarustuse tagamise võimalused juhuks, kui linnaosa tabab ulatuslik elektrikatkestus ning puurkaevpumplad ei saa enam inimesi ning ettevõtteid veega varustada.

Seadus nõuab katsetamist

See on ühekordne katsetus ja Tallinna Veel ei ole plaani siduda Nõmme linnaosa veevarustus püsivalt Ülemiste järve veevõrku.

«Elutähtsa teenuse osutajana peab ASil Tallinna Vesi olema vastavalt hädaolukorra seadusele toimepidevuse plaan olukorraks, kui midagi juhtub põhjaveega või pinnaveest toodetud joogiveega. Teeme selleks erinevaid kriisiplaane ja teste. Homme Nõmmel toimuva katsetuse käigus proovitakse läbi erinevad stsenaariumid osalise või täieliku elektrikatkestuse puhuks. Kriisiolukorraks saame olla valmis ainult läbi praktilise õppuse,» ütles AS Tallinna Vesi tootmisjuht Ivar Ruubel.

Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri lausus, et Nõmme linnaosa valitsusele on oluline, et Nõmme elanikele oleks tagatud kõik elutähtsad teenused. «Tallinna Kriisikomisjonis arutati tehnovõrkude toimepidevust juba enne Ukrainas sõja intensiivistumist möödunud aasta 24. veebruaril. Peale seda on tegevused läinud detailsemaks ning jõutud lauaõppuste faasist konkreetsete tegudeni.»

Kuri sõnul on vesi oluline ressurss ning seetõttu on loomulik, et elanikel tekkis küsimusi ning ka kahtlusi, kas planeeritav kriisiõppus on ohutu ja vajalik. «Küsimustele vastuse saamiseks kutsuti kokku katsetust planeerinud osapooled ning võimalikele kitsaskohtadele tähelepanu pööranud teadlased Kai Künnis-Beres ja Illar Ebrus. Laiahaardelisema vaate saamiseks lisasime ümarlauda ka Vahur Värgi Tallinna Tehnikaülikoolist ja Toomas Kapi AS Tartu Veevärgist. Arutelu käigus jõuti konsensuslikult otsuseni, et katsetus on ohutu ja vajalik.»

Riskid on olemas

Hädaolukorra katsetuse on kooskõlastanud terviseamet, mupo, Tallinna kommunaalamet, päästeamet ja Nõmme linnaosavalitsus, arvesse on võetud teadlaste seisukohti. Kõik osapooled on ühel meelel, et katsetus on hädavajalik Nõmme joogiveega varustatuse tagamiseks hädaolukorraks. Samuti on kõik ametid ühel meelel, et see katsetus kaalub üles teadaolevad mikrobioloogilised riskid, sest see viiakse läbi bakteritele väga ebasoodsates tingimustes.

Kai Beres-Künnis rõhutas, et katse on vajalik julgeoleku kaalutlustel, kuid sellega kaasnevad riskid, mida on võimalik õigete meetmete kasutuselevõtuga maandada.

Nii Ülemiste järve kui ka puhastatud joogivee madal temperatuur praegusel aastaajal ei soodusta bakterite levikut ja kasvu. «Bakterite kasvuks on vaja aega ja soodsaid tingimusi, milleks praegune 12 tundi kestev katse ei loo neile vajalikke eeldusi,» lisas Ruubel.

Tallinna Vesi teeb omalt poolt kõik, et viia võimalike mikrobioloogiliste riskide oht miinimumini ja võtab kasutusele täiendavad veeseire meetmed, et jälgida Nõmme linnaosa joogivee kvaliteeti ka pärast testimispäeva, et tuvastada võimalikud muutused kohe.

Kai Künnis-Beres pidas piisavaks järgmisi ennetustegevusi: katsetuse piirkond on selleks ajaks siibritega eraldatud Nõmme ülejäänud veevõrgust, peale katsetust toimub veevõrgu korralik loputus põhjaveega ja sellele järgneb kvaliteedi ja mikrobioloogiline seire.

«Kohtusime Tallinna Vee, terviseameti, Nõmme elanike, linnaosa juhtide ja teiste seotud osapooltega, et riskid ja nende ennetamise meetodid läbi arutada ning usun, et sellest kasvab välja tõhus koostöö teadlastega tulevikuks, mis kindlasti annab oma olulise panuse Tallinna joogivee julgeolekule. Kraanivesi on Tallinnas ja terves Eestis kvaliteetne ja kasulik inimese tervisele ning alati tuleks eelistada kraanivett pudeliveele,» lisas Künnis-Beres.

Ruubeli sõnul läbib Ülemiste vesi põhjaliku puhastusprotsessi, milleks kulub ligi 17 tundi. Ülemiste veepuhastusjaamas desinfitseeritakse vett kaks korda. Esimeses etapis osoneerimisega ja veepuhastusprotsessi lõpus kloreerimisega. Kahes etapis toimub bakterite hävitamine, mis tagab joogivee mikrobioloogilise puhtuse. Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud joogivett tarbib iga päev 90 protsenti Tallinna ja lähivaldade elanikest. Tallinna Vesi võtab aastas ligi 3100 veeproovi, millest 99,8 protsenti vastas eelmine aasta kõikidele seadusest tulenevatele kvaliteedinõuetele.

Igasugune mikrobioloogia on eemaldatud

Kui veepuhastusjaamas puhastatud vesi jõuab puhta vee reservuaaridesse ja sealt edasi Nõmme elanike kraanidesse, ei ole seal mitte ühtegi haigustekitajat. «Selles vees on igasugune mikrobioloogia eemaldatud ja seal ei ole mitte mingisugust elu. Viimastel aastakümnetel on veekvaliteet veepuhastusjaamas, aga ka tarbija juures väga palju paremaks muutunud. Torustike hooldus on viimase kümne aastaga muutunud oluliselt efektiivsemaks. Vee hägususe ja üldraua sisalduse näitajad on selle ajaga oluliselt vähenenud,» lisas Ruubel.

Eestis on 25-aastane kogemus segunenud pinna- ja põhjavee kvaliteedi osas ning ükski vee kvaliteedikontroll (akrediteeritud laborid, terviseamet) ei ole tuvastanud ohtu segunenud veest inimese tervisele.

«Tallinnas on mitu piirkonda, kus segatakse omavahel pinna- ja põhjavett. Näiteks Pirita piirkonna veevarustus baseerub juba aastakümneid nii põhja- kui ka pinnaveest toodetud joogiveel. See on loomulik veevarustuse tagamise protsess ning sellega pole kaasnenud kõrvalekaldeid vee kvaliteedis. Pirita piirkonnas võetakse veeproove kaks korda kuus ning AS Tallinna Vesi kinnitab, et veekvaliteet on seal alati olnud kõrgel tasemel,» ütles Ruubel.

Veevarustus katsetuse ajal ei katke. Küll aga võib veesuuna muutumine ja surve mõningane kõikumine ajutiselt mõjutada joogivee hägusust. See on ajutine ega ole tervisele ohtlik.

Hädaolukorra eksperimendi lõppedes viiakse Nõmme linnaosa veevarustus tagasi puurkaevpumplatest pärineva joogivee toitele ning veevõrgus taastub endine olukord.

Tallinna Vesi seirab vee kvaliteeti iga päev ja reageerib operatiivselt, kui selleks tekib vajadus. Kogu katsetus kestab kokku 12 tundi, mille jooksul teostatakse pidevat kvaliteedi seiret. Juhul kui katsetuste ajal või 24 tundi pärast seda on veevarustus häiritud, siis palub Tallinna Vesi sellest kohe teatada avariitelefonil 626 2400.

Tagasi üles