/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/27/15222435t1h4704.jpg)
Swedbanki aktsiaanalüüsi juhi Andrej Rodionovi sõnul on vaatamata oodatust parematele arengutele energiaturgudel ja euroala majanduses Baltikumis siiski tõenäoliselt ees ootamas majanduslangus.
Swedbank: inflatsioon taandub, kuid Balti riikide majandusi ootab tõenäoliselt ees langus
«Majandus on Eestis ja Lätis kahanenud alates 2022. aasta keskpaigast ning neljandas kvartalis langes ka Leedus. Inflatsioon küll taandub, kuid kahju on tehtud – mullune keskmine hindade kasv viiendiku võrra on vähendanud ostujõudu ja pärsib tänavu sisenõudlust. Nõrgem globaalne nõudlus ja võimalik madalam konkurentsivõime viivad tõenäoliselt tuule meie ekspordi purjedest, selgitab ka 24. jaanuaril tutvustatud Swedbanki majandusprognoos,» ütles Rodionov Swedbanki blogis.
2022. aastal kasvas Swedbanki kaetavate ettevõtete mediaankäive 27,9 protsendi võrra, panga hinnangul peamiselt tänu kõrgele hinnakasvule kõigis sektorites. Kui pankasid mitte arvestada, oli sama näitaja 24,3 protsenti. «See on märkimisväärne kasvutempo kiirenemine, sest aasta varem oli sama näitaja 11,3 protsenti ja 2020. aastal langes 10,2 protsenti. Suure tõenäosusega ei ole selline kasv jätkusuutlik. 2023. aastal on meie oodatav mediaankäibe kasv vaid ligi 3 protsenti, peegeldades regiooni majanduslanguse tagajärgi,» selgitas analüütik.
Veelgi tähtsam on Rodionovi sõnul see, et Swedbanki kaetavate börsiettevõtete puhaskasumi mediaankasv oli 2022. aastal 38,3 protsenti. 2021. aastal oli börsiettevõtete puhaskasumi mediaankasv 50,6 protsenti ja 2020. aastal kahanes 35,8 protsenti. «2023. aastal ootame, et puhaskasumi mediaan muutub vähe, kuna ettevõtted, keda on tabanud niinimetatud «kolmiklöök» ehk kapitalikulukuse, tööjõukulude ning energiahindade järsk kasv, hakkavad efektiivsuse tõstmisele üha enam tähelepanu pöörama. Kokkuvõttes langeb meie hinnangul omakapitali tootlus 2022. aasta 15 protsendilt 11 protsendini 2023. aastal, mis on ühtlasi alla kümne aasta keskmise näitaja, mis on 12 protsenti,» tõi ta välja.
Vaatamata nõrgematele makroprognoosidele ootab Swedbank pankadelt endiselt tugevat omakapitali tootlust, mida toetavad laenuportfellide kõrgemad intressimäärad ning mõõdukas laenumahtude kasv.
Elektrihinnad langevad
«Samuti usume, et energiatootjate Enefit Greeni ja Ignitise omakapitali tootlus normaliseerub 2023. aastal, sest elektrihinnad langevad jätkusuutlikumale tasemele. Ettevõtete omakapitalitootlus jääb endiselt arvestatavalt kõrgeks, kuid seda saab edaspidi väljendada ühekohalise numbriga. Omakapitalitootluse asemel on taastuvenergia mahtude kiire kasvatamise perioodil energiaettevõtete toimetuleku hindamiseks ilmselt sobilikum mõõdik kulumieelne ärikasum (EBITDA),» lisas analüütik.
Keskmisest suuremat omakapitali tootlust prognoosib pank Aprangale ja Novaturasele. «Pidades silmas püsivat nõudlust rõivaäris prognoosime Aprangale ja Novaturasele, mille puhul näeme kõrgemat oodatavat kasumit reisija kohta, 15–18-protsendilist omakapitali tootlust,» ütles Rodionov.
Analüütik juhtis tähelepanu, et turul on märgata rangema kapitalidistsipliini naasmist. «See avaldub ligikaudu 2 protsendipunkti võrra suurenenud riskipreemiates meie koduturgudel. Peamiselt on selle taga Venemaa Ukrainale kallaletungimise tõttu pingestunud olukord Euroopas. Samuti ei saa eirata võlakirjade tootluse kasvu, mis pakub alternatiivi aktsiainvesteeringutele ja on keskpankade agressiivse rahapoliitika tagajärg,» rääkis Rodionov.
Ta tõdes, et kokkuvõttes peavad ettevõtted leppima, et kapitali hind on Baltikumis tõusnud. «Näiteks kasvas meie analüüsitavate börsiettevõtete keskmine omakapitali hind kuni ühe protsendipunkti võrra. See mõjutab ettevõtete õiglase väärtuse hindamist, sest omakapitali hind on rahavoogudele rakendatavate diskontomäära sisend. Meie sõnum investoritele on lihtne – olge valvsad ja valivad,» võttis Rodionov kokku.