Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Kanaliha. Pilt on illustratiivne. Foto: Andres Haabu / Scanpix

Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) tuvastas 2022. aastal hulga rikkumisi seoses linnuliha müüginimetustega, kuna jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes «kana», kui peaks olema «broiler».

PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti 22 ettevõtet ning neist vaid kahe puhul ei tuvastatud rikkumisi.

«Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele nõudeid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Endiselt kasutatakse müüginimetusi nagu «kanafilee» või «kanakints», mis aga ei ole korrektsed. Õige on asendada «kana» nimetusega «broiler»,» selgitas Alt pressiteates.

Mis on kana ja broileri vahe?

Mõiste «kana» all mõeldakse Euroopa Komisjoni määruse järgi lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. «Broiler» seevastu on noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata ning kelle liha on pehmem ja mahlasem. «Just sellisest lihast valmistatakse tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid, kuid «kana» on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks,» selgitas spetsialist.

Amet keskendus märgistuse kontrollil nii e-poodidele, paberreklaamile ja ettevõtete saatelehtedele. Nõudeid rikkunud ettevõtetele tehti ettekirjutus. «Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,» toonitas Alt.

Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa teatud piirmäära. Veesisalduse piirmäära ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. Kõik PTA analüüsitud proovid vastasid nõuetele.