GRAAFIK Statistikaamet: inimesed on hakanud töökohast kõvemini kinni hoidma

PM Majandus
Copy
Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.
Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu. Foto: Sille Annuk / Scanpix

Tööturu veebruari kiirstatistika näitab, et varasemate aastatega võrreldes on töösuhteid oluliselt vähem lõpetatud kas töötaja soovil või poolte kokkuleppel, kirjutab statistikaameti blogis ameti andmeteadur Kadri Rootalu.

2023. aasta veebruarikuu töösuhete koguarv pisut tõusis nii jaanuari kui ka eelmise aastaga veebruarikuuga võrreldes. Muutust on näha aga kuu jooksul lõpetatud töösuhete arvus, mis oli nii eelmise aasta kui ka eelmise kuuga võrreldes tunduvalt väiksem. Koguarvuna on see siiski võrreldav 2019–2021 veebruarikuudega.

Erinevus ilmneb aga, kui vaadata töösuhete lõppemisi põhjuse järgi. Tänavu veebruaris on varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem töösuhteid lõpetatud kas töötaja soovil või poolte kokkuleppel.

Viimati oli nii väike töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta alguses viirusekriisi ajal. Kuna ka vabade ametikohtade arv näitas 2022. viimases kvartalis vähenemise märke, võib järeldada, et inimesed ei kipu varasemaga võrreldes enam nii kergesti töökohta vahetama ja püüavad töösuhtest kinni hoida.

Koondamiste arv on veebruaris küll suurem 2022. aasta algusega võrreldes, kuid tundub, et suurem koondamislaine oli novembrist 2022 kuni jaanuarini 2023. Mullu detsembris oli koondamisega lõppenud töösuhete arv üle 2000, kuu varem ja hiljem ligi 1800. Veebruaris lõppes koondamise tõttu 1246 töösuhet.

Suurim koondaja on endiselt töötlev tööstus, kuid rohkem koondamisi oli ka ehituse, kaubanduse ning info ja side tegevusalal. Aprilli keskel avaldatavast märtsi kokkuvõttest võib näha, kas see jääb nii või asub koondamiste arv jälle tõusuteele.

Foto: statistikaamet
Tagasi üles