/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/27/15221891t1h6e9f.jpg)
Homme peetakse Brüsselis Euroopa Liidu (EL) energeetikaministrite nõukogu, mille päevakorras on 15-protsendise gaasinõudluse vähendamise eesmärgi pikendamine aasta võrra ehk 2024. aasta märtsi lõpuni. Ettepanekut toetab ka Eesti.
Eesti toetab gaasitarbimise vähendamist Euroopa Liidus
Eestile peaks 15-protsendine tarbimise vähenemine ja raporteerimine olema jõukohane, märgitakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ülevaates.
Kui tavaliselt on Eesti gaasitarbimine ligikaudu 5 teravatt-tundi aastas, siis 2022. aastal vähenes maagaasi tarbimine aastavõrdluses 26 protsenti, 3,77 teravatt-tunnile, mis on MKMi sõnul viimase aastakümne madalaim tarbimismaht. 2022. aasta detsembris vähenes gaasitarbimine aastavõrdluses koguni 41 protsenti.
2023. aastal on tarbimise vähenemine veelgi jätkunud: jaanuaris 35 protsenti ja veebruaris 29 protsenti aasta varasemaga võrreldes.
Vähenemine on ministeeriumi selgitusel saavutatud läbi energiasäästu ja alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu, näiteks põlevkiviõli kaugküttes, soojuspumbad. Samuti on tehtud kampaaniat tarbijaskonnale, andes soovitusi, kuidas energiatarbimist vähendada.
Venemaalt enam gaasi ei tule
Eesti lõpetas Venemaalt gaasi impordi 2022. aasta aprillis ning alates 2023. aasta algusest on gaasitarned Eestisse Venemaalt keelatud. Ministeeriumi hinnangul on Eestil piisav veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuvõimekus: 2023. aastal on Balti-Soome regiooni tarbimismaht ligikaudu 50 teravatt-tundi, LNG-terminalide vastuvõtuvõimekus aga 70 teravatt-tundi. Samuti on Eesti saavutanud teravatt-tunnise gaasivaru eesmärgi, mida hoitakse Inčukalnsi gaasihoidlas.
Lisaks gaasitarbimise vähendamisele arutavad energeetikaministrid ka taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju ning päevakorras on elektrituru korralduse teemaline mõttevahetus. Eestit esindab kohtumisel majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.