R, 2.06.2023

Panganduskriisid jõudsid Twitteri-ajastusse: kõlakad levivad kulutulena ja raha väljavõtmine võtab sekundeid

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Facebook Twitter
Comments
Sellist paanikat nagu 2007. aastal Northern Rocki hävingul tänapäeval ei juhtu. Paanika levib sotsiaalmeedias ja täiesti märkamatult tõmbavad inimesed mõne sekundiga mobiili- või internetipanga kaudu raha pangast välja. Ei mingeid hoiustajate sabasid pangakontorite juures. Loota sularaha saamist pangakontorist või sularahaautomaadist on aegavõtvam. Seetõttu võib pangajooks toimuda tajumatult.
Sellist paanikat nagu 2007. aastal Northern Rocki hävingul tänapäeval ei juhtu. Paanika levib sotsiaalmeedias ja täiesti märkamatult tõmbavad inimesed mõne sekundiga mobiili- või internetipanga kaudu raha pangast välja. Ei mingeid hoiustajate sabasid pangakontorite juures. Loota sularaha saamist pangakontorist või sularahaautomaadist on aegavõtvam. Seetõttu võib pangajooks toimuda tajumatult. Foto: AP/Scanpix

Kui võrrelda panganduse praeguseid ärevaid aegu 2008. aasta suure kriisiga, siis on olukord teistsugune.

Pankadele on kehtestatud karmim regulatsioon kui toona, online-pangandus on edasi arenenud, kuid oma roll on kriisis ka sotsiaalmeedial. «See on Twitteri põlvkonna esimene panganduskriis,» ütles UBSi varahalduse peaökonomist Paul Donovan Credit Suisse’i hävingu kohta. «Sotsiaalmeedia reputatsioon on parenenud, kuid see on osa probleemist,» vahendas tema sõnu CNBC.

«Sotsiaalmeedia annab võrreldes 2008. aastaga kuulujuttude levikule palju laiema pinnase,» nentis ka Londoni majanduskooli süsteemse riskikeskuse juht Jon Danielsson. «Kasvanud interneti, sotsiaalmeedia, digipanganduse kasutus on muutnud finantssüsteemi haavatavamaks kui varem.»

Sotsiaalmeedia võimaldab levitada kuuldusi lihtsamalt ja kiiremini. «See on suur muutus,» ütles Citibanki juhatuse esimees Jane Fraser. «Pärast mõningaid säutse Twitteris kukkus Silicon Valley pank kokku kiiremini, kui ükski pank on ajaloos varem hävinud.»

Mitte üksnes informatsioon ei liigu sekunditega, vaid ka raha saab välja tõmmata sama kähku. Seda on võimendanud nutitelefonide kasutamine panganduskanalina.

«Pangaukse ja sularahaautomaadi taga ei olnud järjekordi, nagu Northern Rocki kokkukukkumise eel, nüüd vajutad vaid mobiiliäpis või internetipangas paari nuppu ja ongi raha liigutatud,» ütles Paul Donovan.

Kiire informatsiooni levik ja ligipääs rahale muudab pangad haavatavamaks, ütles St. Galleni ülikooli maksu- ja kaubanduspoliitika juht Stefan Legge. «Kui vanasti nägid inimesi pangasabas ja tajusid paanikat, siis tänapäeval on sotsiaalmeedia...» lausus ta. «Tänapäeva pangajooksud käivad kiiremini.»

Võrreldes 2008. aastaga on praegu pankadel korralikumad kapitalipuhvrid ja head pangariski mõõdikud, ütles International Capital Markets Associationsi vanemnõunik Bob Parker. «Vaadates maailma 30–40 suuremat panka, siis nende finantsvõimendus on madal ja likviidsus kõrge,» ütles ta. «Pangandussüsteemis on risk palju madalam kui 20–30 aasta jooksul.» Ta märkis, et ei nõustu hinnanguga, et pangandussüsteemis kuhjub suur süsteemne risk. 

Usaldus panga vastu on panganduse põhireegel, ütles St. Galleni ülikooli korporatiivrahanduse aseprofessor Stefano Ramelli. «Panga kõige tähtsam kapital on hoiustajate ja investorite usaldus,» ütles ta. «Kui usk on kadunud, võib kõike juhtuda.»

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles