/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15221437t1h94f2.jpg)
Nõo Lihatööstus otsib koos Eesti Koolitoidu Liiduga lahendusi, kuidas muuta koolilaste ja -noorte menüü senisest mitmekesisemaks ja tasakaalustatumaks.
Nõo Lihatööstuse juht: tervislik toit tuleb muuta koolilastele meelepärasemaks
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on 30 protsenti algklasside õpilastest ülekaalulised. TAI uuringu järgi tarbis iga teine laps iga päev energiarikkaid tooteid, nagu näiteks maiustused, saiakesed, magusad ja soolased näksid ning magustatud joogid.
Eesti Koolitoidu Liidu juhi Evelyn Esajase sõnul on väga oluline, et kasvueas lapsed ja noored toituksid tasakaalustatult, et vältida tulevikus tervisehädasid. «Teeme selle nimel tööd, et muuta lasteaedades ja koolides pakutav toit selliseks, mis annaks lapsele heaolutunde ja maitseelamuse,» ütles Esajas.
«Liha kohta levitatakse palju valeinformatsiooni, et selle söömine teeb paksuks, et liha sisaldab kahjulikke aineid, on ebaeetiline ja keskkonnakahjulik.»
«Nii kokad kui ka toidutööstused peavad rohkem mõtlema sellele, kuidas muuta tervislik toit lastele meelepärasemaks, et nad sööksid meelsasti nii kala, juurvilja kui ka liha,» ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. Tema sõnul on muret tekitav tendents, et üha rohkem lapsi ei söö koolis liha, kuna see ei ole sõprade seas trendikas.
Teadlane: toitumine peab olema tasakaalus
«Liha kohta levitatakse palju valeinformatsiooni, et selle söömine teeb paksuks, et liha sisaldab kahjulikke aineid, on ebaeetiline ja keskkonnakahjulik. Sellised väited ei vasta tõele,» tõdes maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppejõud Kristi Kerner.
Kerneri sõnul ütlevad nii Tervise Arengu Instituut, toitumisnõustajad kui ka kõikide teiste riikide toitumissoovitused, et tervisele on kõige parem tasakaalustatud segatoitumine. «See tähendab seda, et inimene peab vajalike toitainete saamiseks sööma mõõdukas koguses kvaliteetset liha,» selgitas teadlane.
Paljudes lääneriikides on juba näha, et inimestel on tekkinud lihast loobumise tõttu rauapuudus. Kerneri sõnul võib Hollandi näitel väita, et see mõjutab otseselt laste kasvu. Kasvava lapse arengus on ülioluline ka tauriin, mida ei leidu taimses toidus.
«Tagajärjeks on see, et kui me liha ei söö, siis lisaks mineraalainete (raud, kaltsium, fosfor) puudusele ei saa me toidust kätte piisavalt Oomega-3 rasvhappeid ja vitamiini B12. Viimast sünteesivad mäletsejate maos elavad bakterid,» selgitas ta.
Selleks, et panna noored tasakaalustatult sööma, tõi Nõo Lihatööstus koos Eesti Koolitoidu Liiduga eelmisel aastal turule tervisliku tootesarja noortele, mis on kõrge lihasisaldusega ja valminud keskkonnasõbralikult.
«Meie tootesari noortele ja tulevased projektid, mis aitavad koolikokkadel pakkuda õpilastele maitsvaid lihatoite, on eeskujuks ka teistele ettevõtetele, kes soovivad muuta õpilaste toidulauda kvaliteetseks ja maitsvaks ning tervislikuks,» tõdes Esajas.
Eesti Koolitoidu Liiduga on liitunud ligi 60 kooli ja lasteaeda.