Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

GRAAFIKUD Eesti Pank: hoiuste maht on hakanud kasvama

Copy
Eesti Panga maja.
Eesti Panga maja. Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Krediidiasutuste varad moodustasid Eesti Panga andmetel veebruaris kokku 38,2 miljardit eurot, kasv oli eelmise kuuga võrreldes 0,5 protsenti ehk 208 miljonit eurot ning aastavõrdluses 1,5 protsenti ehk 580 miljonit eurot.

Hoiuste maht krediidiasutustes oli 27,8 miljardit eurot, mis oli suurem nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta sama perioodi näitajast – vastavalt 208 miljoni ja 93 miljoni euro võrra. Sealhulgas oli residentidest kodumajapidamiste ja mittefinantsettevõtete tähtajaliste hoiuste maht 3,3 miljardit eurot, kasvades aastaga 70 protsenti. Mitteresidentide hoiuste maht kahanes aastaga 38 miljoni euro võrra ja moodustas krediidiasutuste hoiuste jäägist 13,1 protsenti.

Liisinguettevõtete varade kogumaht oli 3,1 miljardit eurot ja aastakasv 4,7 protsenti ehk 141 miljonit eurot. Krediidiasutuste laenuportfellist moodustasid üle 60 päeva viivises kodumajapidamiste ja mittefinantsettevõtete laenud 0,27 protsenti ehk 56 miljonit eurot. Aastaga on kasvanud mittefinantsettevõtete viivislaenude osakaal.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude ja liisingute jääk suurenes aastaga 11,1 protsenti ja oli veebruaris 11,3 miljardit eurot. Üle aastase tähtajaga antud laenude maht oli 133 miljonit eurot ning liisingute maht 57 miljonit eurot. Mõlemad näitajad olid viimase kahe aasta madalaimal tasemel.

Mittefinantsettevõtetele kuu jooksul antud pikaajaliste laenude ja liisingute maht oli veebruaris 190 miljonit eurot, mida on 112 miljonit eurot vähem kui eelneval kuul ja 59 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi samal ajal. Pikaajaliste laenude ja liisingute saajate hulgas domineerisid kinnisvara- ja ehitussektori ettevõtted – neile antud pikaajaliste laenude ja liisingute maht oli 72 miljonit eurot.

Mittefinantsettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 4 protsenti ja oli 10,3 miljardit eurot. Aastakasv saavutati peamiselt tänu residentide hoiuste suurenemisele. Mitteresidentide osakaal mittefinantsettevõtete hoiuste jäägis oli 2,1 protsenti, mis on 0,6 protsendipunkti vähem kui eelmisel kuul, kuid jäi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga samale tasemele.

Mittefinantsettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli veebruaris 6,27 protsenti (kuu varem 4,73 ja aasta tagasi samal ajal 2,58 protsenti). Liisingute keskmine intressimäär oli 5,21 protsenti ehk 0,26 protsendipunkti kõrgem kui eelmisel kuul ja 2,87 protsendipunkti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär oli 2 protsenti, mis oli eelmisest kuust pisut madalam, kuid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,83 protsendipunkti kõrgem.

Kodumajapidamistele anti rohkem laene

Kodumajapidamistele antud laenude ja liisingute jääk kasvas aastaga 9,5 protsenti ja ulatus veebruaris 12,5 miljardi euroni. Kodumajapidamiste laenudest moodustavad suurima osa eluasemelaenud, mida on võetud 10,5 miljardi euro väärtuses.

Aastaga on eluasemelaenude jääk suurenenud 10,2 protsendi ehk 979 miljoni euro võrra. Kuu jooksul antud eluasemelaenude maht oli 116 miljonit eurot. Seda on 10 miljonit eurot rohkem kui eelmisel kuul, aga 24 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Krediitkaardilaene anti 51 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise kuuga vähenes näitaja kahe miljoni euro võrra, kuid aastavõrdluses suurenes nelja miljoni euro võrra.

Kodumajapidamised liisisid autosid 22 miljoni euro eest, mis on nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes miljon eurot vähem.

Kodumajapidamiste hoiuste maht kasvas aastaga 7 protsenti ja jõudis 13,5 miljardi euroni. Residentidest kodumajapidamiste hoiuste maht oli 11,3 miljardit eurot, mida on 56 miljonit eurot rohkem kui eelneval kuul ja 157 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Mitteresidentidest kodumajapidamiste hoiuste maht oli 2,3 miljardit eurot ja moodustas kodumajapidamiste hoiusejäägist 16,9 protsenti.

Kodumajapidamistele antud uute tagatisega eluasemelaenude, ehk uued lepingud, mitte lepingumuudatused, keskmine intressimäär oli 4,9 protsenti. See on 0,19 protsendipunkti kõrgem kui eelneval kuul ja 2,95 protsendipunkti kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Tähtajaliste hoiuste intressimäär oli 2,14 protsenti. Kuu varem oli intressimäär 2,02 protsenti ja aasta varem samal perioodil 0,53 protsenti.

Jätkus ka väljastatud autoliisingute intressimäära tõus: kodumajapidamistele antud autoliisingute keskmine intressimäär oli 5,19 protsenti. See on 0,18 protsendipunkti kõrgem kui eelmisel kuul ja 2,74 protsendipunkti kõrgem kui aasta tagasi samal ajal.

 

Tagasi üles