Suri Inteli kaasasutaja Gordon Moore

Gordon Moore 2001. aastal. Foto: Ben Margot

Eile suri maailma ühe juhtiva kiibitootja Intel kaasasutaja Gordon Moore (94), kelle teooria personaalarvutites kasutatavate mikrokiipide arengu kohta sai elektroonikatööstuse progressi alustalaks.

Pooljuhtööstuse pioneeri Fairchild Semiconductor asutaja oli ka 1968. aastal Inteli kaasasutaja, millest sai mingil ajal maailma suurim mikrokiipide tootja. Ettevõte varustab umbes 80 protsenti maailma personaalarvutites kasutatavatest mikrokiipidest. Moore oli ettevõtte tegevjuht aastatel 1975 kuni 1987.

Laiemalt tuntuks sai Moore 1975. aastal omanimelise seaduspärasuse formuleermisega, mis kehtib tänaseni. Vastavalt Moore’i seadusele kasvab iga kahe aasta järel kahekordseks mikrokiipides kasutatavate transistorite arv, millest sõltub arvutite ja teiste elektrooniliste seadmete kiirus ja mälumaht.

Seaduspärasusele andis Moore'i nime California tehnoloogiainstituudi professor Carver Mead. Moore ise oli seaduse mõju ja kestvuse üle väga üllatunud ning eelistas pigem selle osatähtsust vähendada.