/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/24/15218828t1hb9f2.jpg)
Esmaspäeval, 27. märtsil möödub 25 aastat sellest, kui USA toidu- ja ravimiamet (FDA) andis loa erektsioonihäirete ravimi Viagra müügiks.
Tihtipeale saab hinnata, kas mõni kunstiteos või kaup on väärtuslik või mitte, selle põhjal, kas seda võltsitakse. Selle kriteeriumi järgi on Viagra tõesti väärtuslik. Ravimi populaarsuse ja üsna krõbeda hinna tõttu on Viagrast kujunenud üks enam võltsitud ravimeid maailmas.
Mõne aasta tagusest uuringust selgus, et 77 protsenti internetis müüdavast Viagrast on võltsing. Võlts-Viagra ja selle analoogid põhjustavad aga tihti maksakahjustusi, südamerabandusi ja võivad olla surmavad.
25 aastat tagasi turule toodud potentsiravim on muutnud miljonite meeste, aga kuna tegemist on kahepoolse aktiga, siis järelikult ka naiste seksuaalelu.
Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasutab Viagrat või selle toimeaine sildenafiili muu kaubamärgiga ravimit umbes miljon inimest aastas. Eestis kasutab seda ravimit hinnanguliselt üks patsient tuhande elaniku kohta.
/nginx/o/2023/03/24/15218829t1h2c01.jpg)
Kummalisel kombel töötas Viagra välja Pfizer, mis oli vähemalt tol ajal Ameerika kõige konservatiivsem farmaatsiakonglomeraat, kirjutas ajakiri Esquire mõned aastad tagasi. Tol ajal peeti Ühendriikide suhteliselt konservatiivses ühiskonnas ideed Viagra müügist hullumeelseks, halvimal juhul isegi ebamoraalseks.
Juba enne Viagra turuletoomist algasid Viagra-vastased protestid ning meeleavaldused. Potentsiravimi vastu oli neli ühiskonnagruppi: katoliku kirik, kelle arvates on see ebamoraalne, meditsiinieksperdid, kelle hinnangul on patsientidel piinlik ravimit küsida, finantsspetsialistid, kelle arvates muutuks Pfizeri aktsia naljaaktsiaks, ning osa seadusandjaid (kirikuga samal põhjusel).
Rabe algus – katsed läbikukkumise äärel
Tol ajal ei peetud impotentsust niivõrd kliiniliseks, vaid pigem psühholoogiliseks probleemiks, mida tablettidega lahendada ei saavat.
Viagra toimeainet sildenafiili (Viagra on lihtsalt kaubamärk) arendati algselt Inglismaal väikeses rannikulinnas Sandwichis, kus asus Pfizeri labor mõnede vererõhuprobleemide raviks. Loomkatsetel tundus see töötavat päris hästi. Samas meenutas Pfizeri keemik David Brown viis aastat tagasi, et esialgu olid kliinilised katsed lootusetud. «Need olid läbikukkumisele nii lähedal, et inimesed ei tulnud enam koosolekutele,» rääkis Brown Bloombergile. «Me saame ju aru, kuidas inimesed haistavad läbikukkumist ja lahkuvad. See oli nii lähedal,» lisas ta.
Kui aga meditsiiniõed läksid kaevuritest katsealuseid uurima, toimus midagi veidrat. «Nad (meditsiiniõed – toim) nägid, et paljud mehed lamasid kõhuli,» selgitas John LaMattina, kes oli Viagra väljatöötamise ajal Pfizeri uurimis- ja arendusüksuse juht, 2016. aastal salvestatud podcast’is. «Äärmiselt tähelepanelikud õed teatasid sellest ja ütlesid, et meestel oli piinlik, sest neil tekkis erektsioon,» lisas ta. Selgus, et veresoonte laienemine ei toimunud mitte niivõrd südames, vaid peenises. Sildenafiil küll töötas, aga vales kehaosas, ja nõnda potentsiravim sündiski.
Sildenafiil patenteeriti 1996. aastal ning meeste erektsioonhäirete ravimi müügiluba kaubamärgi Viagra nime all saadi 1998. aasta 27. märtsil, mis oli üllatuslikult kiire heakskiit.
Kui Viagra USAs sama aasta teises pooles hinnaga 8–12 dollarit tablett müüki tuli, sai sellest kohe müügihitt. Eksperdihinnangute kohaselt kirjutati müügiletuleku esimesel nädalal välja üle 40 000 Viagra retsepti.
Kummaline ajastus ja tohutu müügiedu
Ravimit reklaamiti televisioonis, kus reklaamnäoks oli USA ekspresidendikandidaadist senaator Bob Dole. Dole oli siis seitsmekümnendates aastates ning tema erektsioonihäirete põhjus oli haavata saamine Teise maailmasõja ajal.
Turunduskampaania sattus aga mõnevõrra veidrale ajale, sest samal ajal oli lahvatanud president Bill Clintoni seksiskandaal Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga, aga just Clintoni vastu oleks Dole pidanud presidendivalimistel astuma, kui ta vabariiklaste kandidaadiks oleks osutunud. Tol ajal olidki maailma meedias kaheks tähtsaimaks uudiseks Clintoni seksiskandaal ja Viagra.
/nginx/o/2023/03/24/15218830t1h2973.jpg)
«Dole võis küll kaotada presidendivalimised, kuid seekord naasis ta võitjana, tuues respektaabli seksuaalsuse Ameerikasse ja Ameerika poliitikasse tagasi,» kirjutas Meika Loe oma raamatus «Viagra tõus» («The Rise of Viagra»). «1998. aastal poleks Pfizer soovinud mingil juhul, et Clinton Viagrat oleks reklaaminud.»
Niisugune otse kliendile suunatud retseptiravimi reklaamikampaania oli pea pretsedenditu. Tõsi, nagu algul ka kardeti, sai ravim esialgu populaarsete telesõude naljade objektiks, kuid need ei takistanud müügiedu. Nagu öeldud, juba müügile tulemise esimestel nädalatel kirjutati välja kümneid tuhandeid retsepte päevas.
«Me olime rokkstaarid,» ütles Pfizeri müügijuht Jamie Reidy mõned aastad tagasi Bloombergile. Juba esimeses kvartalis müüdi ravimit 400 miljoni dollari väärtuses, 1998. aastal kokku 788 miljoni dollari väärtuses. Esimesel täisaastal oli Pfizeri Viagra müügi käive üle miljardi dollari. Aastatel 1998–2019 müüs Pfizer Viagra-tablette 34 miljardi dollari väärtuses. Hiljem pole Pfizer majandusaruannetes Viagra müügitulu välja toonud.
Keemik David Brown meenutas, et esialgu olid Viagra toimeaine kliinilised katsed lootusetud. «Need olid läbikukkumisele nii lähedal, et inimesed ei tulnud enam koosolekutele.»
«See on kiireima läbimüügiga uus ravim, mida ma kunagi näinud olen,» ütles apteegiketi Rite-Aid tollane farmaatsiatoodete üksuse juht Michael Podgurski ajakirjale Time. Ajakiri Newsweek nimetas selle ajaloo kuumimaks uueks ravimiks.
Esimesel aastal müüdi Viagrat lisaks Ameerika Ühendriikidele veel Brasiilias, Mehhikos ja Marokos, aga Newsweeki andmetel kasvas kiiresti ravimi müük mustal turul. Kuid pidu ei saanud kesta lõputult, pooleteise kümnendi pärast Pfizeri patent aegus ning turule hakkasid tulema koopiaravimid, Pfizeri patendid Viagra tootmiseks lõppesid Euroopa Liidus 2013. aastal, Jaapanis 2014. ja USAs 2017. aasta detsembris. 2018. aastaks andis USAs toidu- ja ravimiamet loa geneerilise sildenafiili tootmiseks 15 tootjale.
Eestis on ravimameti statistikabüroo spetsialisti Marju Sammuli sõnul peale Viagra saadaval tablettidena veel 12 sama toimeainega, aga teistsuguse nimega ravimit. Registreeritud on 33 eri ravimipakendit.
Kokku müüdi Eestis möödunud aastal 54 000 karpi sildenafiili, neist 600–700 karpi müüdi kopsuhaiguse näidustustega patsientidele.
«Ravimite kasutamise hindamiseks on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja töötanud mõõdiku – päevadoos tuhande elaniku kohta ööpäevas, mis aitab välja arvutada, mitu elanikku tuhandest tarvitas mõnda ravimit (selle tavapärases annuses) iga päev. Selle rehkenduse järgi tarvitas möödunud aastal Eestis üks inimene tuhandest iga päev sildenafiili tavalises annuses. 15 aastat tagasi oli kasutajaid Eestis viis korda vähem,» rääkis Sammul. «Sildenafiil oli sama metoodika alusel möödunud aastal müüdud toimeainete «edetabelis» 201. kohal – müüdud toimeaineid oli üle 900,» lisas ta.
Väga veider ettekanne teaduskonverentsil
Esimest korda räägiti ravimist, mis võiks aidata meeste erektsioonihäirete vastu, 1983. aastal Las Vegases toimunud Ameerika Uroloogia Assotsiatsiooni konverentsil.
Uudisteportaal Insider refereeris mõned aastad tagasi meditsiiniantropoloogi ja tuntud feministi Katherine Rowlandi raamatut «Mõnulõhe» («The Pleasure Gap»), kus kirjeldatakse teaduskonverentsi kohta üsna tavatud sündmust. Veidrat ettekannet on hiljem meenutanud veel mõned konverentsil osalenud teadlased.
Üks konverentsil osaleja ja viimaseid ettekandjaid, neurofüsioloog Giles Brindley oli riietunud üsna ebasobivalt. Tavalise ülikonna asemel kandis ta dresse. Ta pidi esinema loenguga, kuidas vasodilaatoreid ehk ravimigruppi, mis laiendab veresooni, saab kasutada erektsioonihäirete ravimisel.
Kuid selle asemel, et esitada tavapärane loeng, otsustas Brindley demonstreerida, kuidas vasodilaatorid töötavad, kui süstida neid peenisesse. Ettekande alguses demonstreeris ta kujutisi erinevas erektsioonistaadiumis peenistest. Tema sõnul oli erektsiooni põhjuseks vasodilaator nimega papaveriin ja kujutatud oli tema enda suguorganit.
Loengu jätkudes kinnitas teadlane, et tal on papaveriini toimest veel väärtuslikum näide, sest 20 minutit enne ettekannet oli ta seda oma peenisesse süstinud. Siis üritas ta auditooriumile näidata oma erekteerunud peenist, aga dressipükstes ei tulnud see eriti välja.
«Kahjuks pole tulemused piisavalt hästi näha,» ütles ta, võttis püksid maha ning demonstreeris oma papaveriinisüstist tekitatud erektsiooni tervele auditooriumile ning pakkus huvitatutele ka võimalust seda lähemalt uurida.
Esialgse reaktsioonina jäid kõik äkki vaid, kirjutas The Washington Post viis aastat tagasi. «Mitte keegi ei hinganud,» meenutas ajalehele üks konverentsil osalenud uroloog.
Rowlandi sõnul oli auditoorium šokeeritud. Pärast seda kui ta püksid maha lasi, läks auditoorium paanikasse, ning kui Brindley auditooriumis ringi liikus, hakkasid mõned naised kiljuma.
Professor Laurence Klotz, kes samuti loengul osales, meenutas hiljem ajakirjale British Journal of Urology International, et pärast seda kui karjuma hakati, tõmbas Brindley siiski püksid ruttu jalga tagasi.
Tänapäeval oleks võimatu midagi sellist ette kujutada, aga uroloog Irwin Goldsteini sõnul muutis Brindley ettekanne seksuaalmeditsiini igaveseks.