Eestimaa Loomakaitse Liit tuletab koeraomanikele meelde, et lemmikud tuleb hoida oma territooriumil, sest hulkuvad koerad ohustavad metsloomi.
Loomakaitsjad: hulkuvad koerad ohustavad metsloomi
Koertele on metskitsed kerge saak, sest lumele tekkinud koorik kitsi ei kanna ning teeb põgenemise võimatuks. Lisaks vigastavad sõralised sellistes tingimustes joostes rängalt ka oma jalgu.
«Küsimus pole ainult metskitsedes,» ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner. «Tuul on meie rannikule toonud ka jääpanku koos hülgepoegadega. Abituid vee-elukaid on pelgalt viimaste päevade jooksul märgatud nii Keila-Joal, Meremõisas, Pringi kandis, Katariina kai lähistel kui ka Pirita rannahoone juures. Koerad on ka neile suureks ohuks ja sestap tuleks oma lemmik rihma otsas hoida ka rannikualadel jalutades.»
Seaduse järgi on omanikuta ringi jooksev koer hulkuv loom ning kohalikul omavalitsusel on õigus ta varjupaika toimetada ja omanikule trahv määrata. Samuti peab omanik korvama lemmiku tekitatud kahjud.
Hulkuva looma omanikku saab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel karistada kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest rahatrahviga kuni 400 eurot. Kui rikkumisega on põhjustatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus, on rahatrahvi suuruseks kuni 800 eurot.
Jahiseaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt on loomapidajale tema koera poolt jahiuluki mahamurdmise eest ettenähtud kahjumäär kuni 2000 eurot isendi kohta (pruunkaru). Metskitse ja metssea puhul on kahjumääraks 385 eurot ja põdra puhul 770 eurot. Tiine isendi puhul vastavad kahjumäärad kolmekordistuvad.
Eestimaa Loomakaitse Liit palub loomaomanikel eriti hoolsalt jälgida, et nende koerad ei pääseks hulkuma. Isegi kui päevasel ajal on koerte üle järelevalve tagatud, peaksid loomaomanikud veenduma, et nende koerad ei pääseks metsloomi kimbutama ka öösel. Sageli esineb juhtumeid, kus päevasel ajal on koerad lõastatud, kuid ööseks lastakse nad lahti ning territoorium pole piiratud nii, et loom omatahtsi hulkuma ei pääseks.