Euroopa ujutatakse gaasiga üle: enam kui pooled LNG-terminalidest võivad jääda tulevikus jõude seisma

Soome Inkoo sadamasse mullu detsembris jõudnud LNG-terminali Exemplar on seni gaasi tarninud.vaid Eesti Gaas. Foto: Jaakko Stenroos

Juba 2030. aastal võivad Euroopas üle poole juba toimivatest ja ka praegu kibekiiresti rajatavatest veeldatud maagaasi (LNG) terminalidest tühjalt seista, kuna gaasitarbimine jääb tulevikus impordivõimekusele tublisti alla.

Võidujooks LNG-terminalidele võib lõppeda halvasti. Euroopa praegused terminalide ehitusplaanid näitavad, et LNG tarnevood võivad 2030. aastaks ületada 400 miljardit kuupmeetrit. Samas nõudlus vedelgaasi järele langeb prognooside kohaselt 2030. aastal eeldatavasti vahemikku 150–190 miljardit kuupmeetrit, vahendas Energiamajanduse ja finantsanalüüsi instituudi (IEEFA) analüüsi Oilprice.com.

Võrdluseks juba 2022. aasta lõpus oli Euroopas võimalik vastu võta läbi terminalide 270 miljardit kuupmeetrit LNG-d.

IEEFA hinnangul saavutab Euroopa LNG tiputarbimise käesoleval aastal ning seejärel on tarbimises oodata järjekindlat vähenemist. 2030. aastaks prognoosib IEEFA Euroopa terminalidele kasutusmääraks kõigest 36 protsenti.

Analüüs näitab, et Hispaanial, Türgil, Ühendkuningriigil, Prantsusmaal, Itaalial ja Saksamaal on 2030. aastal suurim oht, et veeldatud maagaasi infrastruktuur jääb jõude.

«See on maailma kõige kallim ja mittevajalikum kindlustuspoliis. Euroopa peab hoolikalt tasakaalustama oma energiasüsteeme ning vältima skaala kallutamist tarnete ja varude kindlustamiselt ülepakkumiseni,» ütles analüüsi autor ja IEEFA Euroopa energiaanalüütik Ana Maria Jaller Makarewicz. «Euroopa veeldatud maagaasi taristu laiendamise otsused peavad põhinema tulevasel nõudlusel ja arvestama sellega, et EL kavatseb 2030. aastaks vähendada gaasitarbimist vähemalt ühe kolmandiku võrra.»

Samas on Euroopa ettevõtted hakanud viimastel kuudel taas rohkem maagaasi kasutama, kuna hinnad langesid sõjaeelsele tasemele. Gaasitarbimine kasvab ennekõike rafineerimistööstuses, kus saab kergemini vahetada energiaallikaid, näiteks kütteõli maagaasi vastu, kirjutas Bloomberg.

Selle kuu alguses näitasid Hollandi andmed, et riigi naftasektor saavutas sel aastal suurima nädalase gaasitarbimise kasvu, samuti kasvas nõudlus järsult Prantsusmaa ja Hispaania rafineerimistehastes.

Nõudluse taastumise kiirus on Euroopa Liidu jaoks otsustava tähtsusega järgmiseks talveks gaasivarude soetamisel, sest läbi tuleb ajada ilma Venemaalt torujuhtme kaudu tulnud gaasita. Rootsi SEB panga hinnangul võib kasvav nõudlus tõsta hinnad taas üle 100 euro megavatt-tunni eest, praegu püsib hind umbes 42 eurol.

Tööstuste gaasitarbimine langes eelmisel aastal Euroopas ligikaudu 20 protsenti, mis moodustas Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel peaaegu poole kogutarbimise rekordilisest langusest. Tänavu prognoosib IEA nõudluse taastumist tööstuses umbes 10 protsendi võrra.