Hiidlased on pahased transpordiameti juhi sõnade pärast

Kärdla lennujaam. Foto: Toomas Huik

Hiiumaa vallajuhid, turismiklaster, ettevõtjate ühendus ja arenduskeskus avaldavad pahameelt transpordiameti juhi Priit Sauki seisukoha peale, nagu oleks lennuühendus Hiiumaaga mugavusteenus ja riigi raha kuritarvitamine.

«Me ei saa nõustuda, kui riigi transpordikorralduse eest vastutava transpordiameti peadirektor Priit Sauk ütleb, et Hiiumaa mandriühendus, täpsemalt selle ühenduse lennuliini osa on mugavusteenus ja riigi raha kuritarvitamine,» seisab nende saadetud avalikus pöördumises.

Järgneb Hiiumaa vallajuhtide, turismiklastri ja ettevõtjate esindajate ühispöördumine:

Kahetsusväärne, kui kõrge riigiametnik ei anna aru, et vastutab kogu riigi territooriumil oma valdkonna parimal moel suunamise eest. Loodame, et see väljaütlemine oli põhjustatud meeltesegadusest või muudest ajutistest häirivatest asjaoludest ning et ameti juht on varsti jälle võimeline jätkama oma tööd riigi kui terviku transpordiühenduste korraldamisel.

Saarte asukoht on eriline. Mandriühendus on saarte nabanöör. Hiiumaa ettevõtluskeskkonna, külastussihtkoha ja kohaliku kogukonna jaoks on väga olulised nii parvlaevaühendus kui lennuliin ja kumbagi ei saa pidada liigseks luksuseks.

Saarte lennuliiklus ei ole ei praeguse, eelmise ega järgmiste valitsuste suuremeelne vastutulek saarerahvale, mida maksumaksjad on pidanud «üleval pidama».

Parvlaevaga saab vedada palju reisijaid, sõidukeid ja raskeid kaupu. Lennukiga tulevad inimesed, kes hindavad oma aega ning kelle pagasis on tihti hinnalised väärtused: oskused, teadmised, koostöökontaktid ja investeeringud. Lisaks hiidlastele reisivad lennukiga arstid, teadlased, kunstnikud, ettevõtjad ning teised tööasjus Hiiumaad külastavad inimesed. Ka nõudlikumad turistid, kes saabuvad Eestisse Tallinna lennuvälja kaudu lennukiga või laevaomanikud, kes on oma paadid-purjekad talveks Kärdla sadama ellingusse jätnud. Meil on kõiki neid inimesi vaja!

Saarte lennuliiklus ei ole ei praeguse, eelmise ega järgmiste valitsuste suuremeelne vastutulek saarerahvale, mida maksumaksjad on pidanud «üleval pidama». Juba aastakümneid pakutud lennuteenuse näol on tegu saare asukohast tingitud eripäradega, mida ei saa võrdsustada ega võrrelda mõne muu Eesti piirkonna ega transpordiliigiga. See pea 25 km pikkune merelõik, mis meid eraldab mandri-Eestist, nõuabki riigilt erilahendusi ja sellega kaasnevaid kulusid-tulusid ei ole võimalik taandada Exceli tabelisse.

Riigi regionaalpoliitika eesmärgiks on töötada selle nimel, et inimestel oleks kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Seda selleks, et kõik Eesti piirkonnad oleksid kokkuvõttes atraktiivsemad paigad nii elamiseks, töötamiseks, külastamiseks kui ka investeerimiseks.

Saame aru, et riigi transpordivaldkonna eelarves laiutab auk, kuid minna seepeale ütlema, et üks osa Eestist ei ole Eestile oluline, et see piirkond on raharaiskamine? Kogu meie rahva arvu juures, meid on kokku üldse nii vähe, võiks siiski tahta ja osata Excelist kaugemale vaadata!

Sauk teeb üldistusi üksiku isikliku kogemuse pinnalt «Olen isegi teinud nüüd mõned reisid Hiiumaale ja Saaremaale ühistransporditeenuse proovimiseks ja koostööpartneritega kohtumiseks. Kui me lendame Hiiumaale ja sealt tagasi ning lennukis on vaid kolm riigiametnikust reisijat, siis ma väidan, et see on riigi raha kuritarvitamine. Tegelikult tulebki kõva häälega öelda, et see on mugavusteenus ja seda ei pea kogu ühiskond ühiselt kinni maksma,» lausus Sauk artiklis.

Kahjuks laiendab ametnik siin oma isiklikku kitsast kogemust üldisemate järelduste tegemiseks ning see ei ole kindlasti mõistlik viis oluliste otsuste tegemiseks. Transpordiameti juht esitab väiteid, mis tegelikkusest ühekülgse ja vildaka pildi loovad. Sauk väidab, et lennukis on vaid kolm reisijat. See on tõsi, ka selliseid lende on olnud. Aga oluline on märkida, et tema kogemus pärineb madalhooaja nädalasiseselt lennult ja ajast, mil ilma tõttu jäi 53 riigi poolt tellitud lennust ära 13, seega iga viies. Sealhulgas oli ka juhus, kus ära jäi kolm reisi järjest, lennuühendus oli katkenud pooleteiseks päevaks, eriarsti abita jäid sajad hiidlased, kes olid arstiaega mitu kuud oodanud.

Selle asemel, et otsida kohti, kust Eesti saarte mandriühendusi kärpida, võiks valitsus ja ministeeriumid-ametid otsida võimalusi nende võimaluste mitmekesistamiseks.

Ilmastikust tulenev ebastabiilsus ja negatiivne kogemus mõjutab järgmise perioodi reisijate arvu otseselt. Samas on Kärdla lennuväljal olemas tehniline võimekus ka kehvemate ilmaoludega maanduda, kui lennuki tehnilised tingimused seda võimaldavad. Transpordiamet saab hanke tingimustesse panna vastava nõude, ettepaneku selleks oleme Hiiumaa poolt teinud.

Tegelikkuses on lennutransport üha enam nii hiidlaste kui saarekülaliste poolt omaks võetud ning reisijate arv on kasvutrendis. 2022 oli maist oktoobrini igas kuus üle 1000 reisija. Möödunud aastal kasutas lennukit Kärdla-Tallinn liinil 12 protsenti enam kui aasta varem. Keskmine lennutäituvus oli 51,4 protsenti.

Meeles tuleb pidada ka seda, et 2020 ja 2021 olid pandeemia-aastad, mil igasugune reisimine, mistahes eesmärgil oli raskendatud. Lennuühendusel tugineb meie meretaguse maakonna elanike võimalus saada erialaarstide vastuvõtule – igakuiselt on kogukonnal toeks ligikaudu 15 tohtrit, kes siinse töö tegemiseks kasutavad lennukit. Muidu neid meil ei oleks. Seega arstiabi kui eluliselt tähtsa teenuse läbi on lennuühendusest kasusaajate hulk märgatavalt suurem, kui reisijate arv. Arstiabist osa saamine ei ole kindlasti riigi raha kuritarvitamine. Lennuliin peab jääma ning muid transpordiliike tuleb lisada.

Soome saab hakkama oma ligi 80 000 saare mandriühenduse korraldamisega igal aastaajal. Parvlaevad on tasuta, sillad-teed korras ja kuhu vaja, lendab lennuk või helikopter. Selle asemel, et otsida kohti, kust Eesti saarte mandriühendusi kärpida, võiks valitsus ja ministeeriumid-ametid otsida võimalusi nende võimaluste mitmekesistamiseks.

Kui fossiilkütused on kallid ja saastavad, arendagem tuuleenergial liikuvaid veesõidukeid. Või vesinik-elektrilistel lahendustel. Kuni neid aga pole välja pakutud, on vastutustundetu kuulutada üks Hiiumaale elutähtis transpordiliik mugavusteenuseks ning teha ettepanek see sulgeda.

Avalikule pöördumisele on alla kirjutanud Hiiumaa vallavolikogu esimees Anu Pielberg, Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja, Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Üksvärav, Hiiumaa Ettevõtjate Liidu juhatuse esimees Kulvo Pendra ja SA Hiiumaa Arenduskeskus juhataja Liis Lukas.