Venemaal kardetakse Siberi katku puhangut

Esimene siberi katku juhtum oli seotud liha lõikamisega. Foto: Arvo Meeks

Kolmapäeval teatati, et kaks Tšuvaššia vabariigist Moskva oblastisse saabunud sõpra viidi Siberi katku ehk antraksi sümptomitega haiglasse.

«Neile tehti hulk meditsiinilisi uuringuid, võeti proovid ja saadeti laborianalüüsile. Esialgsed testid ei ole Siberi katku kinnitanud,» teatas tervishoiuministeerium portaalile pravda.ru.

Esimesest siberi katku juhtumist teatati Venemaal 15. märtsil. Väidetavalt oli nakatunud abielupaar. Mees nakatus pullikorjuse tükeldamisel ning ta oli jõudnud juba ära müüa ka umbes pool tonni nakatunud liha.

Siberi katk on infektsioon, mida põhjustab bakter Bacillus anthracis. Seda esineb peamiselt taimetoidulistel mets- ja koduloomadel. Sümptomid ilmnevad ühe kuni 60 päeva jooksul. Siberi katku suremus on olenevalt vormist erinev: nahavormi korral ligikaudu 20 protsenti, seedetrakti nakkuse korral 25–75 protsenti ja katku sissehingamisel 80 protsenti või rohkem.

Katkul on kolm vormi: naha-, soole- ja kopsuvorm. Terviseameti andmetel ilmneb nahavormi korral pärast nakatumist 3–5 päeva jooksul nahale valutu sõlmeke, mis muutub sissetõmbunud keskkohaga vesivilliks. Haigusele on iseloomulik suure villi ümber tekkivad väikesed villid. Villid lõhkevad ja 24–36 tunni jooksul tekib nahal villidega ümbritsetud haavand, mis kattub iseloomuliku pruunjas-musta koorikuga. Haavand ei ole valus, mäda sealt ei eritu. Pärast ravi alustamist kuivab haavand 1–2 nädalaga ja koorik eraldub. Nahavormiga kaasneb palavik, halb enesetunne, peavalu ning kahjustatud piirkonnas tekib lümfisoonte ja lümfisõlmede põletik. Nahavormi puhul on suremus 5–20 protsenti. Antibiootikumravi ei muuda nahavormi kulgu, kuid pärsib tüsistuste teket.

Kopsuvormi korral on lõimetusperiood keskmiselt 10 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad külmetusega, kuid 1–3 päevaga tekib üliraske seisund, hingamishäired ning mõne päeva möödudes šokk. Kopsupõletikku tavaliselt ei teki, vaid kujuneb keskseinandi lümfisõlmede lagunemisest põhjustatud põletik ehk hemorraagiline mediastiniit. Antibiootikumravi võib muuta haiguse kulgu ainult siis, kui seda alustatakse varajases staadiumis. Kopsuvormi suremus ravimata juhtudel on üle 85 protsenti.

Soolevormi iseloomustab seedetrakti äge põletik. Esimesed haigusnähud on iiveldus, isutus, oksendamine ning palavik. Sellele järgneb kõhuvalu, veriokse ning verine kõhulahtisus. Soolevormi puhul on suremus kõrge, ravimata juhtudel ületab 85 protsenti. Juhul, kui tüsistusi (soole mulgustumine, septiline šokk) ei teki, paraneb haige umbes kahe nädalaga.

Eestis registreeriti siberi katku viimane haigusjuht 1968. aastal Tartumaal. Üksikuid loomade haigestumisi on Eestis registreeritud 1990. aastatel.