:format(webp)/nginx/o/2022/11/29/14993119t1h2acc.jpg)
Negatiivsetest trendidest Eesti sisemajanduse kogutoodangu langemisel ei ole kõrvale jäänud ka väliskaubandus. Eksport on kukkunud, aeglustunud on ka impordi kasv. Balti Logistika operatsioonide juht Greete Orgusaar selgitab, kuidas mõjutab kaubamahtude langus logistikasektorit.
Nõudlus kaupade ja ülemaailmse kaubavahetuse järele on aasta-aastalt üle kogu maailma olnud pidevas tõusus. Viimaste aastate kriisid on tarneahelaid korralikult raputanud ja mõjutanud oluliselt ka rahvusvahelist kaubavahetust.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/24/15216482t1h166a.jpg)
Globaalset jahenemist ja kaubamahtude vähenemist oli logistikas tunda juba möödunud aasta teises pooles. Esmalt ekspordi suunal, aga mõju on nüüd jõudnud ka importi. «Kui tavaliselt kaubamahud Hiina uusaasta eel kasvavad märgatavalt ja kaubaruumi pärast käib tunglemine, siis sel aastal möödus see periood võrdlemisi rahulikult,» tõi logistikaekspert näite.
Kaubamahtude vähenemise põhjuseid tuleb otsida inflatsioonist, kõrgetest energiahindadest, sisendkulude kasvust kui ka üldisest ebakindlast majandusolukorrast. Uudis Silicon Valley panga kokkuvarisemisest mõjus niigi keerulises olukorras kui külm dušš.
Orgusaare hinnangul on pankroti täismõju majandusele praegu veel keeruline hinnata, kuna see alles hakkab avalduma.
Covidi-järgses maailmas on tänu oluliselt leevenenud piirangudele taastunud ka hulk transpordiühendusi, mis on kasvatanud kaubaruumi hulka. Samas on nõudluse kukkumine toonud kaasa madalamad transpordihinnad: nii USA-Euroopa kui Aasia-Euroopa suunal on ookeani-, lennu- ja raudteetranspordi hinnad võrreldes eelmise aasta sama ajaga märgatavalt langenud.
Seejuures on kukkumine eriti järsk meretranspordis. «Need, kes planeerivad varusid pikemalt ette ja on valmis kauem ootama, saavad praegu oma kaubad meritsi nii USAst kui Aasiast soodsalt Euroopasse toimetada,» avaldas Orgusaar.
Positiivne on ka tarnekindluse taastumine: terminalide töös ei ole suuri seisakuid ja vähenenud kaubamahtude liigutamine käib sujuvalt, ilma suuremate viperusteta.
Kui eelmise aasta alguses loobus suur osa klientidest sõjast tingitud ohtude tõttu raudteetranspordi kasutamisest Aasia suunal, siis nüüd liigub taas arvestatav hulk kaupa raudteel.
«Tasub teada, et Eesti kindlustusfirmad ei paku kaitset sõjast tulenevate riskide vastu, sealjuures ei kuulu kindlustamisele kaubad, mis liiguvad läbi Venemaa, Valgevene või sõjas olevate alade. Küll aga teevad seda Hiina firmad, kuid siiani pole meile teada ühtegi juhtumit, kus oleks pidanud kahju hüvitama. Seega me ei tea, kui vettpidavad sellised kindlustuskaitsed on,» selgitas Orgusaar.
Orgusaare sõnul on muutlike oludega hakatud kohanema ja varusid paremini planeerima. «Kaubavarude jaoks planeeritakse transporti sageli kahes jaos, pika- ja lühiajaliselt. Näiteks tuuakse väike osa kohe vajaminevast laovarust lennukiga, suurem osa kaubast transporditakse aga aeglaselt ja kulusääslikult meritsi,» selgitas logistikaekspert.
Pankade kiire intressitõstmine on sundinud ettevõtteid üle vaatama oma kulutusi ja tulevikuplaane. Otsitakse võimalusi kulude kokkuhoiuks ja pikaajalisi transpordilepinguid enam ei sõlmita.
Tema sõnul ei ole fikseeritud hinnaga transpordilepingud praegu mõistlikud. Ühelt poolt ei ole vedajad valmis kehtivaid madalaid hindu pikalt fikseerima ja teiselt poolt on kliendile kuluefektiivsem kasutada turuseisu enda kasuks ja töötada mõnda aega ad-hoc ehk ühekordseks juhtumiks määratud hindadega, selgitas Orgusaar.
«Ebakindlust on endiselt palju.»
Teine trend, mis koroonakriisi ajal alguse sai, on tarneahelate lühendamine ja lokaliseerimine. Ettevõtted on tarnijad Hiinast välja toonud ja leidnud alternatiive Euroopas. Kallima hinna kompenseerivad tarnekindlus ja stabiilsus. Samas on kuulda, et Hiina on asunud pärast koroonapiirangute lõpetamist tegema suuri pingutusi ettevõtete usalduse võitmiseks ja tarnijate tagasi meelitamiseks.
Logistikaeksperdi sõnul 2023. aasta teises pooles kaubamahtude langus jätkub, kuid täpseid ennustusi ei julge keegi teha. «Ebakindlust on endiselt palju,» tõdeb Orgusaar. Logistikasektor on muutunud ettevaatlikumaks ja investeeringud pannakse vähemalt osaliselt ootele.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)