Valitsemissektori defitsiit eelmisel aastal vähenes

Eurod. Foto: Marko Saarm

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2022. aastal 1 protsendile, võlatase oli 18 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 377 miljoni euroga.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Statistikaameti tiimijuhi Evelin Ahermaa sõnul lõpetasid 2022. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused, tulude puudujääk oli vastavalt 430 miljonit eurot ja 104 miljonit eurot.

«Sarnaselt aastatagusele jätkus ka seekord keskvalitsuse seisu oluline paranemine – 2021. aastal moodustas puudujääk 785 miljonit eurot, mis oli eelkõige tingitud COVID-19 meetmetest. Defitsiidi vähenemisele on aidanud kaasa suurenenud maksulaekumised: tarbimise kasv ja kiire hinnatõus on suurendanud käibemaksu laekumist, palkade kasv sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumist, viimase suurenemist on mõjutanud ka pensionireform. Seevastu sotsiaalkindlustusfondidel ületasid tulud kulusid ning eelarve ülejääk moodustas 157 miljonit eurot,» märkis Ahermaa.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg ehk niinimetatud Maastrichti võlg kasvas, moodustades aasta lõpuks 6,7 miljardit eurot. Jätkuvalt suurenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlg. Keskvalitsuse kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees kasvasid 1,1 miljardi euroni. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused suurenesid aastaga vähesel määral, 4 protsenti, samas pikaajaliste võlakirjadega seotud kohustused kasvasid 62 protsenti. Kokkuvõttes jäi valitsemissektori võlatase SKP suhtes stabiilseks, kuna ka SKP kasvas.

Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 22 protsenti, moodustades aasta lõpuks 6,8 miljardit eurot. Pikaajalised laenukohustused suurenesid 2 protsenti, kuid pikaajaliste võlakirjade maht kasvas märkimisväärselt, kuna riik emiteeris 2022. aasta lõpus 1 miljardi euro ulatuses 10-aastaseid võlakirju. Pikaajaliste võlakirjade maht küündis aasta lõpuks 2,5 miljardi euroni, olles aasta tagasi olnud 1,5 miljardit eurot. Kohustused välismaailma vastu ehk välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes moodustas 68 protsenti.

Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega ning sihtasutused. Nende koondvõlg oli aasta lõpuks 987 miljonit eurot. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused kasvasid 10 protsenti. Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga langustrendi, vähenedes aastaga ligi viiendiku. Välisvõla osakaal püsis sama, moodustades 26 protsenti kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk haigekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.