Eesti asub kaaluma raskeveokite süsinikuheite norme

Veokid. Foto: Eero Vabamägi

Keskkonnaministeerium arutab koos ettevõtete ja teiste huvitatud osapooltega, milline seisukoht võtta Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku suhtes karmistada pärast 2030. aastat raskeveokite CO2-heite norme.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Silver Sillaku sõnul leiab komisjon, et raskeveokid ei panusta hetkel piisavalt Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi täitmisesse.

«Eesti maanteetranspordi heitkogused on aasta-aastalt suurenenud. Raskeveokite heitkogused omakorda moodustasid kogu Eesti maanteetranspordi heitest 2020. aastal umbes viiendiku,» selgitas Sillak.

Praegu kehtiva määruse alusel peavad raskeveokite tootjad vähendama sõidukipargi keskmist CO2-heidet alates 2025. aastast 15 protsenti ja alates 2030. aastast 30 protsenti võrreldes 2019. aasta heite lähtetasemega.

Euroopa Komisjoni 14. veebruari ettepaneku järgi jäävad raskeveokite heite normid kuni 2030. aastani kehtima, kuid uuendataks alates 2030. aastast tootjatele kohalduvaid heite piirmäärasid. 2019. aastaga võrreldes peaksid tootjad alates 2030. aastast vähendama uute sõidukite heidet 45 protsenti, alates 2035. aastast 65 protsenti ja alates 2040. aastast 90 protsenti.

Ettepanekuga soovib komisjon vähendada kuluefektiivselt raskeveokite CO2-heidet, tuua turule energiasäästlikumaid veokeid ning tugevdada Euroopa Liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiaarendajatena.

Lisaks laieneks määrus bussidele, väiksematele veoautodele ja haagistele. Määrus ei kohalduks endiselt eriotstarbelistele sõidukitele, nagu kaitseväe-, kiirabi- ja politseisõidukid, ja maastikusõidukitele, nagu põllumajandus- ja metsandusmasinad.

Teistest sõidukite kategooriatest erinevad normid on seatud uutele linnaliinibussidele, mis peavad alates 2030. aastast olema nullheitega. Uue definitsiooni järgi kuuluksid nullheitega sõidukite alla nii akuelektrilised, vesiniku kütuseelemendiga kui ka vesiniku sisepõlemismootoriga veokid ja bussid.