/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/03/30/14455862t1h4f54.jpg)
Laevandussektori konkurentsivõime edetabelis paigutub Eesti maailma 15 000 merenduskeskuse hulgas 100. kohale.
Eesti kuulub maailma TOP 100 merenduskeskuse sekka
«Kõrge koht tabelis on positiivne ja näitab, et oleme teinud merendusvaldkonna arendamisel õigeid valikuid. Samas toob aruanne välja ka valdkondi, kus tuleb veel tööd teha – eelkõige laevanduse konkurentsieelise suurendamine ja laevade riigilipu alla toomine, aga ka siinse meretööstuse arendamine,» kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Ahti Kuningas.
Uuringu tegijad hindavad Eesti pingutust laevade riigilipu alla toomisel, aga toovad välja ka tegevusi, mida tasuks veel teha – näiteks atraktiivsem maksusüsteem merendusettevõtetele. Eesti ettevõtluskeskkond on uuringu kohaselt maailma mastaabis kõrgel kohal ja atraktiivne, kuid see ei ole merenduse suunitlusega ega taga automaatselt valdkondlike ettevõtete huvi.
«Konkurentsivõime suurendamiseks on oluline lisaks maksuerisustele töötada välja ka motiveerivamad toetusmeetmed. Samuti töötame selle nimel, et meil oleks tugev merendusklaster. Parema koostöö võimaldamiseks ja sektori killustumise vähendamiseks oleme kokku kutsunud meremajanduse ümarlaua ning õige pea kuulutame välja hanke merendusklastri analüüsiks ja projektijuhtimiseks,» märkis MKMi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.
Lääneranna sõnul aitaks laevafirmasid Eestisse tuua ja siin hoida ka merendusele spetsialiseerunud juriidika ja pangandus. «Vastavaid juriidilisi teenuseid pakkuvate õigusbüroode arv on praegu väike, aga ka pangandussektor ei paku veel merendusettevõtete jaoks spetsiifilisi teenuseid. See kindlasti mõjutab laevandusettevõtteid valikul, kuhu oma ettevõte rajada,» lisas ta.
Eesti meretööstus on uuringu järgi üha kasvava potentsiaaliga. Muu hulgas toodi välja, et arengule aitaks kaasa uutel tehnoloogiatel põhinevate lahenduste ja IT-arenduste laialdasem kasutuselevõtt. IT-sektor on Eestis tugev ja seda tuleks autorite hinnangul ära kasutada siinse meretehnoloogia valdkonna arendamiseks, sest tööstusharul on kogu maailmas suur digitaliseerimise vajadus. Kaasa aitaks ka mehitamata laevanduse areng ning laialdasem rohetehnoloogia kasutamine emissioonide vähendamiseks.
Et valdkondlik tööstus oleks senisest kõrgemal tasemel, oleks uuringu autorite sõnul vaja suurendada investeeringuid merenduse teadus- ja arendusprojektidesse ja merenduse haridussüsteemi ning teha enam koostööd ülikoolidega.
Uuringus võrreldi 25 indikaatori põhjal maailma merepiirkondi. Enamus maailma merenduskeskusi on koondunud linnade ümber. Parema ülevaate saamiseks võrdsustati Eesti oma geograafilise väiksuse ja lühikeste vahemaade tõttu suurlinnadega.
Raport koostati MKMi tellimusel, eesmärgiga arendada riigi meremajandussektori konkurentsivõimet. Uuringu koostas Norra meremajandusanalüütika ettevõte Menor Economics.