Päevatoimetaja:
Sander Silm

Kaks uuringut ja diametraalselt erinev järeldus eestlaste rohelembusest

Copy
Mahetoit.
Mahetoit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestlased muretsevad kliimamuutuste pärast kõige vähem ja on kõige vähem valmis tegema iga päev keskkonnasõbralikke valikuid, selgus Orkla tellitud uuringust. Kantar Emori täna avaldatud uuring seevastu teatas, et inflatsioon pole vähendanud eestlaste valmisolekut rohetoodete eest rohkem maksta.

Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel juba neljandat korda läbi uuringu, et selgitada välja Põhja- ja Baltimaade inimeste hoiakuid jätkusuutliku eluviisi ja tarbimise suhtes. Uuring tõi välja, et inimeste valmisolek kestlikke valikuid teha on vähenenud, skepsis kliimakriisi suhtes püsib ning kliimakriisi eitajaid leidub kõigis vanusegruppides, ka noorte seas.

Sellest selgub, et eestlased tunnevad kõige vähem muret kliimamuutuste pärast – selle pärast muretseb 58 protsenti Eesti vastajatest. Samas on nad ka kõige vähem valmis oma igapäevaseid valikuid muutma keskkonnasõbralikumaks. Ka toodete kliimamõju jätab eestlased üsna ükskõikseks – seda peab oluliseks vaid 47 protsenti vastanutest. Jätkusuutlikuna tunduvaid tooteid püüab osta 53 protsenti eestlastest. Nende näitajatega jäävad eestlased kõvasti maha Soome, Rootsi ja Taani elanikest.

Orkla tellitud uuring tehti veebiküsitlusena mullu oktoobris 1000 eestlase seas.

Hind ei ole takistus

Kantar Emori värskest uuringust aga selgub, et Eesti inimesed peavad toodete ja teenuste valimisel nende keskkonnasõbralikkust oluliseks ja on valmis selle eest ka mõnevõrra rohkem tasuma. Samuti hindavad Eesti inimesed enda pühendumust keskkonnahoiule kõrgelt (51 protsenti andis sellele 8–10 punkti 10st).

Võrreldes eelmise aastaga, mil inflatsioon oli juba kõrge, on näitajad väga sarnased ning võib öelda, et kolmveerand elanikest (74 protsenti) on valmis keskkonnasõbraliku toote eest maksma rohkem, kuid seda siiski teatud ulatuses – valdavalt kuni 5 (35 protsenti elanikest) või 10 protsenti (24 protsenti elanikest) enam, selgitas uuringujuht Katrin Männaste.

«Mõistagi ei pruugi see tähendada seda, et poes ostukorvi asju lisades hoiak tingimata ka käitumisena väljenduks,» lisas Männaste. Valmidus maksta kõrgemat hinda on kõige suurem alla 35-aastaste inimeste seas.

Teist aastat läbi viidud uuringus küsiti muu hulgas hinnangut, kuivõrd oluliseks ettevõtete rohelist mõtteviisi ning toodete-teenuste keskkonnasõbralikkust üldiselt peetakse. Vähemalt mõnevõrra oluliseks peab toodete-teenuste keskkonnasõbralikkust ning tootja või teenuseosutaja rohelist mõtteviisi umbes kolmveerand Eesti elanikest (vastavalt 76 protsenti ja 73 protsenti).

Kantar Emori uuring tehti veebruari teises pooles 1060 Eesti elanikku seas vanuses 15–74 aastat.

Tagasi üles