/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/25/15098996t1h259f.jpg)
Riigikontrolli vanemaudiitori Ermo Liedemanni sõnul jääb eurotoetuste kasutamine kavandatule pea kolmandiku jagu alla, ehkki toetuste kasutuselevõtt on võrreldes eelmise aasta esimese poolega oluliselt kiirenenud.
Eesti on endiselt eurotoetuste kasutamisega jännis (1)
«Kui eelmise aasta juuni lõpuks oli riigieelarvesse kavandatud ligi 1,5 miljardist eurost välistoetustest kasutatud vaid 260 miljonit eurot ehk 18 protsenti, siis aasta viimastel kuudel suudeti väljamaksetempot sedavõrd tõsta, et kokku kasutati 2022. aastal välistoetusi summas 1,016 miljardit eurot. See on ligikaudu 70 protsenti planeeritust. 2022. aastal jäi kavandatust kasutamata 445 miljonit eurot välistoetusi,» selgitas Liedemann riigikontrolli blogis.
Viivitused toetusraha kasutamisel on tema sõnul hinnatõusu tingimustes tähendanud seda, et Eesti saab sama raha eest kavandatust vähem teha, samuti on raha kasutamisega hilinemise tõttu edasi lükkunud osa välistoetustest kavandatud teenuste osutamine.
«Kuigi eelmise aasta lõpus kasvas välistoetuste kasutamise tempo märkimisväärselt, on tarvis toetuste kasutamist kiirendada või vähemalt kiirust hoida, sest vastasel juhul võib osa seni kasutamata rahast sootuks kaotsi minna,» toonitas vanemaudiitor.
Ta märkis, et igal aastal kasutatakse riigieelarvega rohkem kui kümmet välistoetuste fondi ehk rahastusallikat, mille rakendamisele kehtivad erinevad nõuded ja tähtajad.
«Eesti jaoks on praegu ilmselt kõige kriitilisem perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu struktuurivahendite kiire ja läbimõeldud kasutamine, sest kui midagi jääb sellest 2023. aasta lõpuks kasutamata, jääb Eesti sellest rahast ilma. Kuigi tehniliselt võib väljamakseid teha veel ka 2024. aasta alguses, siis ainult nende kulude katteks, mis on tehtud hiljemalt tänavuse aasta lõpus ehk lähema kaheksa kuu jooksul,» tõi audiitor välja.
2022. aasta lõpuks oli tema sõnul Euroopa Liidu eraldatud ligikaudu 3,7 miljardist eurost toetuse saajatele välja makstud veidi üle 3,1 miljardi euro ehk ligikaudu 84 protsenti, mis tähendab, et 2023. aastal tuleb raha kaotamise vältimiseks kasutada veel ligikaudu 600 miljonit eurot struktuurivahendeid ehk veidi rohkem, kui õnnestus kasutada mullu.
«Raha kasutuselevõtu tempo oli perioodil 2007–2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite puhul läbivalt kiirem kui lõppeval eelarveperioodil. Perioodi 2007–2013 toetusraha oli näiteks kaheksanda rakendusaasta lõpuks juba 89 protsendi ulatuses kasutatud; nüüd oli kasutatud 69 protsenti. Kui vaatleme ka üheksandat rakendusaastat, siis perioodi 2007–2013 toetusraha oli üheksanda rakendusaasta lõpuks 99 protsendi ulatuses kasutatud; lõppeval perioodil 84 protsendi ulatuses,» tõdes Liedemann.
Audiitori sõnul ütles 2022. aasta detsembris valitsusele tehtud ettekandes rahandusministeerium, et ministeeriumid, kes toetusraha haldavad, ei näe siiski suuri riske raha tähtaegse kasutamise seisukohalt.
«Loodetavasti on ministeeriumi optimism põhjendatud, sest toetusraha liiga optimistlik planeerimine ja alakasutamine on kestnud nüüd mitmeid aastaid. Rahandusministeerium viitab, et välistoetuste rakendamine on aeglustunud koroonaviirusest tingitud kriisi ja Vene-Ukraina sõja mõjul, kuid aeglustumist võrreldes eelneva toetusperioodiga oli märgata ka juba enne mainitud kriise,» osutas Liedemann.
Riigikontroll tõi augusti lõpul avaldatud aruandes välja kaheksa välistoetuste rakendamise riski ja õppetundi. Näiteks leidsid ministeeriumid aruande koostamise ajal, et välistoetuste aeglase kasutamise peamine põhjus on ajakadu protsessides, mis eelnevad raha avanemisele, sealhulgas viivitused toetuste kasutamise tingimuste riigisiseses kokkuleppimises. Toetuste kasutamist pärsib audiitori sõnul oluliselt ka riigihangete luhtumine. Lisaks käib riigikontrolli hinnangul järjest uute välistoetuste kavandamine ja kasutusse suunamine sama arvu inimestega riigile ilmselt üle jõu.
«Süsteemsemad murekohad välistoetuste rakendamises ei pruugi olla poole aastaga leevenenud. Seepärast tuleb vältida killustumist liiga paljude tegevuste vahel. Välistoetuste rakendamisel tuleb tippkoormusega aegadel tagada piisavalt töötajaid või jagada töötajate tööaega paindlikult, et vältida menetluslikku takerdumist,» soovitas audiitor.