Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing näeb ohtu, et uus valitsuskoalitsioon hakkab arutama kütuseaktsiisi tõstmise plaani, mis ühingu hinnangul oleks strateegiliselt, majanduslikult ning kliima- ja sotsiaalpoliitiliselt rumal otsus.
Õliühing kardab kütuseaktsiisi tõstmist
«Näeme suure riskina, et poliitikutel näpud sügelevad aktsiisitõusu abil eelarveauku lappima asuda. Viimaste aastate andmed kütusetarbimise kohta näitavad aga, et mingit eelarvelisa sellest ei tuleks – pigem kaotaks riigieelarve. Kindel kaotaja oleks aga Eesti majandusseisund,» ütles ühingu tegevjuht Mart Raamat pressiteates.
Õliühing toob välja, et aktsiisitõusu korral suureneks taas kütuse piirikaubandus ja kodumaine veondussektor kaotaks märgatavalt konkurentsis.
«Aktsiisilangetus võimaldas maantee kaubavedajatel kasvatada eksporditulu 200 miljoni euro võrra aastas. Välisvedajalt võideti tagasi koduturgu, samuti suurendati rahvusvaheliste vedude konkurentsivõimet,» selgitas Raamat aktsiisipoliitika mõju veondusele.
«Aktsiisitõus ainult suurendaks ebavõrdsust ja selle korral mingist inimeste toimetuleku toetamisest rääkida ei ole lihtsalt võimalik.»
Teisalt rõhutab kütusesektori esindaja ka seda, et aktsiisitõusust kui kliimapoliitilisest meetmest rääkimine on avalikkuse eksitamine.
«Aastatel 2016–2019, kui meil kehtis naabritest kõrgem aktsiisimäär, suurenes nii sõiduautode kui ka veokite läbisõit maanteedel, sest siis asendasid Eesti veokeid võõraste numbrimärkidega masinad. Mingit kliimajalajälje vähenemist ei toimunud – lihtsalt tulu viidi rumala aktsiisitõusuga Eestist välja,» nentis Raamat.
Senised kõrged kütusemaksud ei ole pannud ka eraisikuid keskkonnasäästule mõtlema – Eesti autopark on õliühingu andmetel Euroopa Liidu kõige saastavam.
Samas tõi Raamat välja, et kõrged kütusemaksud mõjuvad proportsionaalselt palju valusamalt just vaesemate lastega perekondade rahakotile. «Statistikaameti andmed näitavad, et maal elavad vaesemad pered peavad kaks korda rohkem kütusele kulutama kui Tallinna rikkamad pered. Aktsiisitõus ainult suurendaks ebavõrdsust ja selle korral mingist inimeste toimetuleku toetamisest rääkida ei ole lihtsalt võimalik,» selgitas Raamat maksutõusu sotsiaalseid tagajärgi.