/nginx/o/2012/03/09/1003994t1h6645.jpg)
Kui Giorgios Xiradakis Saksamaast kõneleb, on ta toon teistest kreeklastest sootuks erinev.
Kreeklased haletsevad Saksa laevaomanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel ajal, kui Saksamaa roll Kreekale karmide abitingimuste kehtestamisel paljudes kaasmaalastes ühelt poolt aukartust, teiselt poolt pahameelt põhjustab, näib laevanduskonsultant Xiradakis sakslastele pigem kaasa tundvat.
Enamik laevaomanikke Kreekas – riigis, millel on Jaapani järel maailma suuruselt teine laevastik – näib väljuvat globaalsest laevanduskriisist tugeva ja konkurentsivõimelisena. Paljud Saksa laevu omavad fondid seisavad aga silmitsi pankrotiga.
Xiradakise ja paljude teiste jaoks Kreeka laevanduses on nimetatud kontrast ilmse uhkuse allikaks.
«Kui võrrelda Saksa laevandust Kreeka laevandusega, siis tuleb vahe sisse konkurentsivõimes ja dünamismis,» ütleb ta.
Kreeka laevaomanikud, ütleb Xiradakis oma Piraeuse sadama vaatega kontoris, on valmis näiliselt ebasoodsatel aegadel investeerima ning omavad laia laevadevalikut. Enamik Saksa laevandusfirmasid on ettevaatlikud ning sõltuvad väga suurel määral erainvestoritelt kogutud rahadest – mis nüüd on napiks jäänud.
Tulemuseks on, et kaks Euroopa juhtivat laevandusriiki on 25 aasta rängimas «laevanduslanguses» rabavalt erinevas olukorras.
Saksamaal, mis on laevade arvult maailmas suuruselt kolmas, on selle tööstusharu sandi seisu tõttu üsna piinlik.
KfW IPEX-Banki laevanduse rahastamise osakonna juhataja Carsten Wiebers ütleb, et ootab sellelt aastalt rohkesti nende fondide pankrotte, millele praktiliselt kõik Saksa laevad kuuluvad. Tema sõnutsi seisneb probleem suurelt jaolt justnimelt nn «KG fondide» ebatavalises ülesehituses: neid omavad sajad või tuhanded väikesed erainvestorite fondid, kus ühelgi isikul kontrolli pole.
«Saksamaa olukord on raskem, kui teistes maades,» ütles Wiebers. «See tuleneb paljus laenuvõtjate äristruktuurist.»
Paljude asjassepühendatute sõnutsi näib Kreeka laevandustööstus väljuvat kriisist tugevana tänu faktorile, mida konkurendid on harjunud pidama riigi üldise majanduse nõrkuseks – laevandust domineerivad eraviisilised perefirmad.
Enamik perefirmasid tundis ära ohtliku buumi märgid, kui Hiina üüratu eksport ja import enamike laevatüüpide kasumid 2007-2008 aastatel rekordkõrgustesse lennutas – ja enamik pani tasahilju raha kõrvale, valmistumaks mulli vältimatuks lõhkemiseks, ütleb New Yorgi börsil noteeritud Paragon Shippingu tegevjuht Michael Bodouroglou.
«Nad on ka varem selliseid aegu üle elanud,» ütleb ta kreeklastest laevaomanike kohta. «Sellises tsüklilistes äris tuleb alati langustega arvestada.»
Kreeka laevaomanikud ei «muretse liialt» sissetulekute mõõna pärast, mis on läkitanud naftatankerite, puistlasti- ja konteinerlaevade rendihinnad kohati allapoole nende käigushoidmise kulusid, lisas Bodouroglou.
«Enamik traditsioonilisi Kreeka laevandusettevõtteid on sularaha poolest rikkad. Nad mitte üksnes ei pea sellele tormile vastu, vaid tulevad minu arvates välja veelgi tugevamatena.»
Kontrastiks sellele juhivad Saksa laevandusettevõtteid sageli anonüümsed haldurid, teostades tehinguid sadade või tuhandete investorite nimel. Kuna investorid nõudsid jõuliselt kasumit, tellisid haldurid enne 2008. aasta finantskriisi tohutul hulgal laevu, uskudes, et leiavad hiljem nende eest maksmiseks erainvestoreid.
Pärast krahhi kukkus investorite huvi kivina ning nüüd tuleb laevahalduritel kuidagimoodi pankasid veenda, et nood neile need puudujäävad 10 miljardit eurot laenaksid.
Suurlaevaomaniku Peter Döhle Schifffahrtsi partner Jochen Döhle leiab, et Saksa probleemid tulenevad laevaomanike konttrollimatust tegutsemisest.
«Kreeka 700 laevaomanikust mängivad arvata 600 omaenda rahaga ja 100 teiste inimeste rahaga,» ütles Döhle. «Saksamaal on meil umbes 400 laevaomanikku. Ja 370 mängivad teiste inimeste rahaga. Siin peitub nende kahe turu fundamentaalne erinevus.»
Wiebers usub, et tulemas on KG fondide pankrottide laine, kuna laevade üliküllus ning suured võlad neelavad allesjäänud sularaha.
«Laenusaaja on suure koorma all ning haavatav tururiskidele,» ütles ta. «Kriisi puhul lõpeb likviidsus kiiresti otsa, kui tööd ei ole.»
Bodouroglou usub, et Kreeka laevaomanike suhteline edukus võib inspireerida ka laiemaid reforme Kreekas.
Kuigi mõned väidavad, et laevandus lõikab kasu üüratutest maksusoodustustest, kinnitab tema: «Tegelikult on meil siin näide, kui hästi äri Kreekas õitseda võib, kui neil lubatakse tegutseda ilma riigibürokraatia liigse sekkumiseta.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2012