Viimase veekatse proovid tõestavad: Nõmme elanikke ähvardab karm rauabakter

Nõmme kraanist lastud veeproovid pärast viimast Ülemiste järve veega tehtud katsetust: parempoolses purgis vohab rauabakter, keskmises purgis on surnud rauabakter ning vasakpoolses on vesi, mille põhjas on hall sade. Foto: Illar Ebrus

Eelmisest Tallinna Vee katsetusest, millega suunati Ülemiste järve vesi Nõmme veetorustikku, on säilinud katsematerjal, mis näitab rauabakteri vohamist.

Viiskümmend aastat riiklikus veevärgis kõrgel kohal töötanud ja kogu Eesti linnade veevarustuse eest vastutanud Illar Ebrusel on Tallinna Vee eelmisest samalaadsest katsetusest veel «proovid» säilinud.

2000ndate alguses lasti tema sõnul samuti Nõmme torustikku Ülemiste järve vett. Sel ajal tegeles ta rauabakteri uurimisega ning pani oma kodukraanist lastud purkidesse vett ning sinna sisse raudnaela.

Purgid on tal siiani alles – ta on kasutanud neid ka Tehnikaülikoolis peetud loengutes illustreeriva materjalina. Neis on hästi näha, kuidas rauabakterid on oma tööd teinud – keegi oma torustikus midagi sellist näha ei tahaks.

Nõmmekad on katsetuse vastu

«Rauabakter on see, mis on metalltorudes võimeline sööma rauda,» rääkis Ebrus. «Mina keeran oma vee kinni ja ootan paar päeva. Ma ei riski sellega, et lasen omale mingi bakteri boilerisse.»

Toitainetevaeses põhjavees suudavad elada päris mitmed rauabakterid, millest tuntumad on Leptothrix ochracea, Thiobacillus ferrooxidans ja Leptospirillum ferrooxidans. Niitjad rauabakterid paljunevad ja levivad üksikute rakulülide eraldumise teel, mis veevooluga piki torustikku edasi kanduvad.

Ebrusele tundub kahtlane ka Tallinna Vee jutt sellest, et katsetus toimub nõmmelaste veevarustuse tagamiseks. «Eluaeg on teistpidi olnud, et kui midagi juhtub, siis on Nõmme see, kes võib päästa ülejäänud Tallinna,» ütles Ebrus.

Oma kahtlusi põhjendab ta linnast välja rajatud uuselamurajoonidega Viljandi maantee ääres, kus ei jätkunud omal ajal vett ning arvab, et see katsetus võib olla suunatud hoopis nende piirkondade veevarustuse parandamisele.

Nõmme Heakorra Seltsi juht Leho Lõhmus on samuti plaanile vastu. «See on väga-väga halb plaan, see ei meeldi kohe mitte,» lausus ta. «See rikub ju kõik ära, pärast peab kõik torud läbi loputama.»

Nõmme linnaosavalitsuse avalike suhete nõuniku Andra Roosa kinnitusel on linnaosavanem Karmo Kuri kutsunud kokku kõigi osapoolte ning teadlaste esindajate ümarlaua, et arutada katsetuse mõju nõmmelaste joogiveele.

Hirmutavad tagajärjed 

Tallinna Vesi viib järgmisel teisipäeval Nõmme linnaosa veevarustuse 12 tunniks üle Ülemiste veepuhastusjaama joogiveele, et kaardistada Nõmme elanike veevarustuse tagamise võimalused juhuks, kui linnaosa tabab ulatuslik elektrikatkestus ning puurkaevupumplad ei saa enam inimesi veega varustada.

«Selline ennetav tegevus aitab saada reaalset ülevaadet veevõrgu toimimisest võimalike kriisistsenaariumide korral. Oluline on ka selleks meeskonna valmisoleku testimine ja koolitamine,» selgitas ASi Tallinna Vesi tootmisjuht Ivar Ruubel.

Mikrobioloogiadoktor Kai Künnis-Beres näeb avariiharjutuses suurt ohtu, et põhjaveega harjunud nõmmelaste veetorudesse tuleb elurikka Ülemiste järve vesi, mille bakterid võivad jääda sinna elama.

«Seda, et torustikust baktereid enam välja ei saa, ja kui saab, siis ajutiselt või osaliselt, olen ma näinud palju,» rääkis Künnis-Beres. Senised veetootjate probleemide lahendamiseks tehtud uuringud on näidanud, et valede otsuste või teadmatusest tingitud mittesobilike veetootmisvõtete kasutamise tulemusena veetorustikus kasvama hakanud mikroobe on torustikes väga keeruline hävitada.

Ka Ebrus mäletab oma kogemusest juhtumeid, kus põhjavee ja Ülemiste järve vee segunemise kohtades tekkisid suured jamad ja kraanist tuli lausa usse. «Jääkkloori kontsentratsioon langes, kui Ülemiste järve vesi segunes põhjaveega ja vesi neis piirkondades läks hulluks,» kinnitas Ebrus.

Tallinna Vee teatel võib nõmmelaste vesi minna mõneks ajaks veesuuna muutumise ja surve kõikumise tõttu häguseks, samuti võib veel olla kloorilõhn.