Riigikohus andis Swedbankile valusalt vastu näppe: niisama lihtsalt kliendist üle sõita ei saa

Swedbanki kontor. Foto: Liis Treimann

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas täna avaldatud otsuses, et pangal on õigus kliendiga sõlmitud põhimakseteenuse leping üles öelda ainult erakorraliselt ehk olukorras, kus selleks on mõjuv põhjus.

Kohtus oli arutusel hagi, mille tarbijast klient esitas Swedbanki vastu arvelduskonto ja maksekaardi lepingu lõpetamise tõttu. Pank põhjendas lepingu ülesütlemist sellega, et tarbija oli seotud äriühingutega, mille rahapesurisk oli panga hinnangul kõrge.

Kohtulahendist selgub, et tegu oli Swedbanki pikaaegse kliendiga, kes oli pangaga seotud juba 1998. aastast. 2020. aasta novembrikuus sai klient aga Swedbankilt teate, et seoses rahapesureeglite karmistamisega ütleb pank kliendile tema põhimakseteenuse üles. Põhjendusena tõi Swedbank kohtus, et kliendil on seosed kõrge rahapesuriskiga äriühingutega ning pank ei pea inimesele teenust osutama kui ei taha - ehk lepinguvabaduse põhimõte kehtib ka pangale. Klient vaidles, et tegu on tänapäeval hädavajaliku teenusega.

Nüüd ütles asjas viimase sõna riigikohus. Kolleegium viitas otsuses sellele, et tänapäeval kuuluvad pangateenused sisuliselt põhivajaduste hulka. Ilma pangakontota on inimesel raske – kui mitte võimatu – teha paljusid eluks vajalikke toiminguid: saada kätte töötasu või riiklikke toetusi, tasuda kommunaalmakseid, osta erinevaid kaupu ja teenuseid jne. Seetõttu on krediidiasutustele Euroopa Liidu direktiiviga (2014/92/EL) ja võlaõigusseadusega pandud kohustus pakkuda tarbijatele põhimakseteenuseid.

Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et põhimakseteenuse lepingu korraline ülesütlemine ei olnud lubatud, mistõttu kliendi hagi tuli rahuldada. Võimalik on ainult lepingu erakorraline ülesütlemine, mida krediidiasutusel tuleb sisuliselt põhjendada ja millele tarbijal on võimalik ka vastuväiteid esitada.

Kuna Eesti võlaõigusseadus erinevalt ELi direktiivist ei täpsusta, millisel juhul on võimalik tarbijaga põhimakseteenuse lepingut lõpetada, tõlgendas kolleegium seadust kooskõlas direktiiviga. Selle järgi on krediidiasutusel õigus leping ühepoolselt üles öelda üksnes erandlikel juhtudel – näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude uurimist ja ennetamist puudutavate õigusaktide rikkumise korral.

Direktiiv rõhutab sedagi, et viited võimalikele õigusaktide rikkumistele ei tohiks olla pankadele ettekäändeks äriliselt vähematraktiivsete tarbijate tagasilükkamiseks. Seetõttu võib põhimaksekonto lepingu tarbijaga lõpetada üksnes juhul, kui tarbija seadusevastane käitumine on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, mitte põhjusel, et kontrollimine on liiga tülikas või kulukas.