Euroopa Komisjon tahab Bolti juhte ja Airbnb majutajaid maksustama hakata, MKM on vastu

Bolti takso Riias. Foto: Ints Kalnins

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei toeta Euroopa Komisjoni plaani maksustada käibemaksuga platvormimajanduse teenusepakkujaid, kuna see kohtleks ministeeriumi hinnangul digiplatvormi kaudu teenuseosutajaid ebavõrdselt ja pärsiks ettevõtlikkust.

Rahandusministeerium küsis märtsi keskpaigas MKMi sisendit Euroopa Komisjoni kavandatavate digiajastu käibemaksueeskirjade muutmise kohta. Oma vastuses rahandusministeeriumile nõustub MKM küll, et uute ärimudelite tekkides tuleb analüüsida olemasolevat regulatsiooni ja selle vastamist muutunud vajadustele, ent selle ettepanekuga loodav režiim kohtleks teenusepakkujaid ministeeriumi vaates erinevalt tulenevalt sellest, kas nad kasutavad tellimuste saamiseks tehnoloogilist platvormi.

MKM selgitas, et Euroopa Liidu uue algatuse järgi kavandatakse alates 2025. aastast platvormidele kohustust pidada kinni käibemaksu teenusepakkujate teenuselt, kes pakuvad platvormi kaudu lühiajalist majutusteenust või reisijateveo teenust.

Ministeeriumi hinnangul on algatuse puhul jäetud tähelepanuta, et käibemaks on vaid üks maksuliike ning maksusüsteemid tervikuna, sealhulgas käibemaksulävendid liikmesriigiti on erinevad. Väiksemate tegevusmahtudega teenusepakkujate suhtes on tavaliselt riikides loodud erisusi, mille eesmärk on tagada nende ettevõtete suhtes mõistlik maksukeskkond.

MKMi hinnangul on oht, et selline tasakaal saab oluliselt häiritud ning mittekäibemaksukohuslastest teenusepakkujate suhtes luuakse siin uut tüüpi ebavõrdsust, mis ei arvesta erinevate ettevõtlusvormide eripärasid ja tegevuse mahtusid, tuues kaasa just väike- ja mikroettevõtetele ebaproportsionaalsed turulepääsu piirangud, kulude kasvu, osalise topeltmaksustamise ning selle tulemusena ka teenuste kallinemise ja pakkumise vähenemise.

Maksustamise aluseks peab olema maht, mitte platvorm

Ministeeriumi sõnul ei tohiks käibemaksuvabastus sõltuda sellest, millise tehnoloogilise abivahendi abil teenust osutatakse, vaid sellest, millises mahus seda osutatakse. Seetõttu tuleks Euroopa direktiivis lähtuda üldpõhimõttest, et platvormimajandusele ei rakendataks piiranguid, mida ei kohaldata samal kaubaturul tegutsevatele teistele teenusosutajatele ja ka vastupidi.

Euroopa Komisjoni ettepanekuga nähakse ette ka piiriüleste tehingute puhul e-arveldamise kasutamine ehk edaspidi oleks arvete väljastamise vaikesüsteem e-arvelduste süsteem ja paberarvete kasutamine võimalik üksnes juhul, kui liikmesriik annab selleks loa. MKM toetab elektrooniliste arveldusviiside kasutamist ja arendamist, ent elektroonilise arveldamise kohustuslikuks muutmine tähendaks sisuliselt keeldu kõikide muude arveldusvormide kasutamisele ja selles osas on ministeerium pigem kahtleval seisukohal.

Ministeeriumi sõnul kerkib esile küsimus, kas taoline muudatus, mis piirab ettevõtjate vabadust ja autonoomiat, on proportsionaalne direktiivi eesmärkide saavutamisega. Teiseks kaasnevad e-arveldamisele üleminekuga ettevõtjatele täiendavad kulud, mis ei pruugi olla paljude väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks jõukohased. Kuigi muudatus puudutab vaid piiriüleseid tehinguid, tuleb ministeeriumi sõnul siiski mõista, et ka suur osa neist on mikroettevõtted, kellel ei pruugi vastavat võimekust olemas olla.

Üldiselt ei toeta MKM ettevõtjate vahelistesse tehingutesse sekkumist, kuid juhul, kui see on siiski vajalik, tuleks seda ministeeriumi vaates teha ettevõtjaid kõige vähem koormaval viisil. Sellisel juhul toetab ministeerium e-arveldamist vaikesüsteemina kehtestamist vaid olukordades, kus piiriüleste tehingute käive või tehingute arv on suur. Seejuures tuleb tagada piisav ülemineku aeg ning toetusmeetmed, mis võimaldavad uuele arveldamise formaadile üleminekut ja vajalike IT-arenduste tegemist.