/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2022/06/22/14647657t1ha276.jpg)
Kopli ja Mäepealse põgenikemajade tühjendamine kulgeb riigi plaanide kohaselt ja nädal enne väljakolimistähtaega on teadmata veel veerandsaja põgenikupere tulevane elukoht. Enam kui kümnendik Ukraina peresid on leidnud, et neil on parem Eestist lahkuda.
Eilse seisuga oli sajast majades elavast leibkonnast 59 leidnud püsiva elukoha, ütles sotsiaalkindlustusameti (SKA) kriisreguleerimise ja toimepidevuse juht Vadim Ivanov.
«24 leibkonda pole veel pikaajalist elamispinda leidnud, kuid selle nimel käib koostöö SKA spetsialistide, vabatahtlike ning Tallinna linnavalitsusega,» sõnas ta. «11 leibkonda otsustas Eestist lahkuda ning viis andis teada, et vajab lühiajalist majutust.»
Ivanovile teadaolevalt on üks pere läinud Ida-Virumaale ning ülejäänud jäävad Harjumaale.
Põgenike vara säilitamise võimalusi SKA ei paku. «Esemete hoiustamise kohta selgitasime põgenikele, et neid saab lühiajaliselt hoiustada vaid juhul, kui põgenikul on sõlmitud üürileping ja ta on lähiajal kolimas,» ütles Ivanov. «20. märtsi seisuga pole ühtegi sooviavaldust esemete hoiustamiseks.»
Linn põgenikke sotsiaalkorteritesse ei majuta
Tallinna abilinnapea Tanel Kiik, kel on viimastel nädalatel olnud mitu kohtumist sõjapõgenike ümbermajutamise teemal, ei näe põhjust, et linn peaks oma sotsiaalpindadega põgenike majutamisse sekkuma, sest neile on pikk järjekord.
«Ma ei näe põhjust, miks peaks linn riigi ülesanded enda kanda võtma, seda enam et riigil on olemas majad ja korterid, kus saab põgenikke majutada,» ütles Kiik. «Kaitseminister ja RKIK on kinnitanud valmisolekut lasta põgenikel Kopli ja Mäepealse majades edasi elada, ainult SKA ja sotsiaalministeerium ei soovi lepinguid pikendada.»
Kiige sõnul vajab see teema valitsuse tasemel arutelu ja otsust ning ta loodab, et sotsiaalminister sellega ka tegeleb. Kiik möönab, et olukord, kus kaitseminister on avaldanud valmisolekut lasta põgenikel riigi kaitseinvesteeringute keskuse majadesse edasi jääda, kuid sotsiaalminister ootab väljakolimist, on kummaline.
Kiik sõnas, et saab SKA põhjendustest üldiselt aru, kuid peab ebareaalseks, et inimesed, kel ei ole piisavat sissetulekut, leiaksid praegu üüriturult elamispinna.
Põgenikud ja vabatahtlikud on soovinud, et mõlema maja üürilepinguid pikendataks vähemalt kooliaasta lõpuni, et inimesed ei peaks kaks kuud enne kooliaasta lõppu lastega kolima hakkama.
Kiige sõnul olid SKA ja sotsiaalministeeriumi keeldumise põhjendused otsitud ja bürokraatlikud. «Väideti, et majad vajavad suuri tuleohutusalaseid investeeringuid, mis aga tegelikult nii suured ei olegi,» märkis ta.
Tuginedes oma kinnisvaraalasele kogemusele, ei pea Kiik realistlikuks, et kaks majatäit inimesi suudetakse nii kiiresti ümber paigutada. Samuti ei usu ta, et põgenikke vägisi lahkuma sunnitakse. «See ei ole mõeldav, et Eestist hakatakse sõja eest pakku tulnud inimesi jõuga välja tõstma,» arvas Kiik.