Vallo nägi õhtul internetis surfates kiirlaenu reklaami. Kuna pakkumine tundus huvitav, suundus ta krediidiandja veebilehele täpsema info saamiseks.
Veebilehel seisis suurelt tekst: «Taotle kuni 2000 eurot laenu kodu uuendamiseks». Vallo jäi mõtlikuks – külmkapp hakkaski imelikke häälitsusi tegema, televiisor vahepeal virvendas ja akna ette polnud veel kardinaid ka jõudnud osta. «Teeme ära,» ütles Vallo endamisi ja suundus kohe laenutaotlust esitama.
Laenutaotluses seisid tühjad lahtrid pealkirjadega «sissetulekute suurus», «kehtivad varalised kohustused» ja «majapidamiskulud». Vallo igakuine netosissetulek oli 700 eurot, millest 300 läks kodulaenu katteks, 200 eurot majapidamiskuludeks (söök, kommunaalid, kütus auto jaoks) ning 150 eurot varem võetud laenude katteks. Neid lahtreid nähes tekkis Vallol hirm, et äkki talle ei antagi tema soovitud 2000 eurot kodu uuendamiseks, kuna muude kohustuste kõrvalt tal väga palju raha kätte ei jäänudki. Selleks, et siiski laenu saada, märkis Vallo sissetuleku lahtrisse tõese info, kuid kohustuste ja kulude lahtrisse märkis ta oluliselt väiksemad summad, jättes välja varasemad finantskohustused ning vähendades majapidamiskulude suurust poole võrra.
Pangakonto väljavõtte jättis Vallo samamoodi esitamata, kuna laenutaotlust sai esitada ka ilma selleta.
Mõni hetk hiljem potsatas Vallo postkasti e-kiri pealkirjaga «Laenupakkumine summas 2000 eurot lepingu kestusega 2 aastat» koos lepingueelse teabedokumendiga ja laenulepingu projekti koopiaga. Vallo oli õnnelik, et talle pakuti tema soovitud summat, kuna nüüd saab ta kõik vajaliku kodu uuendamiseks ära teha. Lugemata tarbijakrediidilepingu tingimusi, saatis Vallo krediidiandjale kinnituse, et soovib sõlmida lepingu. Mõni hetk hiljem laekus Vallo pangakontole 2000 eurot.