Eesti Energia: elektrihinda tõid alla vihm ja kütusehindade langus (2)

BNS
Copy
Vihm ja sulalumi teevad liiklusolud keeruliseks, aga elektrihinnale mõjuvad hästi.
Vihm ja sulalumi teevad liiklusolud keeruliseks, aga elektrihinnale mõjuvad hästi. Foto: Mailiis Ollino

Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul jätkus eelmisel nädalal elektrihindade langus, seda tänu vihmasele ilmale ja kütusehindade langusele. Samuti käivitati Soomes katserežiimis Olkiluoto 3 tuumajaam, mis viis hinna teisel pool Soome lahte oluliselt soodsamaks.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 74,0 eurot megavatt-tunnist, 45,7 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. Kõige odavam oli hind teisipäeva, 14. märtsi varahommikul kell 4, makstes 2,48 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli tasuda kolmapäeva, 15. märtsi õhtul kell 20, mil hind oli 199,3 eurot, teatas Eesti Energia.

Euroopa gaasiturud aga Milleri sõnul nuputavad, milliseks kujunevad lähinädalad. «Talvine kütteperiood näib lõplikult asenduvat Kesk-Euroopasse kuni 20-kraadist sooja toova kevadega, mille valguses kauplejad on pööranud pilgud hoidlate täitmisele. Viimast soovi mõjutavad aga erinevad asjaolud alates Prantsusmaal jätkuvatest streikidest kuni Saksamaal energiahindu kergitanud oodatust väiksema tuuletoodanguni eelmise nädala lõpus,» tõi analüütik välja. Ta toonitas, et streikide mõju ei tohi Euroopa energiamajanduses kuidagi alahinnata, näiteks kümnepäevane tööseisak Põhja-Prantsusmaal Dunkerque’i veeldatud maagaasi (LNG) terminalis tekitas selle alguses olukorra, kus LNG import Euroopasse oli 20 protsenti väiksem.

Euroopa gaasihoidlate täituvus on keskmiselt 56 protsenti, mis on võrreldes varasemate aastate sama ajaga märkimisväärselt kõrgem tase. «Itaalia põhivõrguoperaator Snam prognoosib, et aprilli alguseks ehk kütteperioodi lõpuks ei lange hoidlate täituvus alla 50–55 protsendi taseme. See tähendab, et mahutitesse tuleb varuda poole vähem maagaasi kui eelmisel suvel. Olukorras, kus Nord Streami torujuhtmed purustatud ja uusi LNG-terminale veel ehitatakse, ei oleks ka rohkemaks praegu võimekust,» nentis Miller.

Möödunud nädalal maksis megavatt-tund maagaasi keskmiselt 44,08 eurot, 0,1 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga, kusjuures suviste lepingute hind oli tasemel 43,08 ja talviste hind 50,15 eurot megavatt-tunnist. Miller märkis, et aprillis kaks aastat tagasi maksis megavatt-tund maagaasi umbes 17 eurot, kuid mullu kerkis see samal ajal 80 euroni ning langes alla 50 euro piiri alles tänavu veebruaris.

«Snami prognoosi järgi jäävad hinnad püsima praegusel tasemel, mida toetab uute LNG-vastuvõtuvõimekuste loomine. Saksamaal toimib juba praegu kolm uut taasgaasistamise üksust ning Itaalias käivitub esimene selline maikuus. Snam prognoosib, et gaasitarbimine taastub järk-järgult aastal 2024, mil tarbimise vähendamiseks ellu kutsutud initsiatiivid peaksid lõppema,» osutas ta.

Norra varustab Euroopat

Samas pole Milleri vaates muretuseks põhjust, sest veel enne järgmist kütteperioodi tuleb Euroopas hakkama saada suvega. Näiteks eelmisel aastal tabanud põud vähendas oluliste transpordijõgede veetaset nii palju, et kaubavedu polnud nende kaudu enam võimalik ning energiavõrgud said märkimisväärse lisakoormuse.

«Võrreldava kuumalaine kordumine tänavu paneks Euroopa gaasiturud märkimisväärse surve alla, sest torugaasiimport Venemaalt on kahanenud minimaalseks ja veeldatud maagaasi eest tuleb konkureerida Aasia riikidega. Riskid on õhus juba praegu, sest kuigi lõppev talv oli energiakriisi leevendamise mõttes soodne ja tavapärasest pehmem, oli see ka kuivem. Vähem vihma ja sulavat lund aga tähendab hüdroreservuaaride madalamat taset ning suuremat survet energiasüsteemile kasutada fossiilseid energiaallikaid,» selgitas analüütik.

Ta märkis, et Norra roll Euroopa energiavarustajana jääb riigi põhivõrguettevõtte Statnett prognoosi järgi püsima vähemalt aastani 2035. «Norra maagaas on andnud suure panuse Euroopa toimetulekusse ilma Venemaa maagaasita, ent ka elektrit jäädakse eeskätt Saksamaale ja Suurbritanniasse eksportima veel vähemalt tosinaks aastaks. Norrast on saanud Euroopa jaoks suurim individuaalne gaasitarnija. Mullu suurendati väljavedu 8 protsendi võrra, saavutades kokku osakaalu 40 protsenti,» kirjutas Miller, lisades, et Norra ja Euroopa Liidu lähimeres asuvaid energiatootmisrajatisi hakkavad NATO jõud patrullima ja seda korraldav Euroopa Liidu ja ja NATO ühine töörühm on juba tööd alustanud.

Ta juhtis ka tähelepanu, et langevad maagaasihinnad ja suhteliselt hea toimetulek tarnete tagamisega ärgitab tööstussektorit end pärast rasket talve üles koormama. Konsultatsiooniettevõte Rystad prognoosib, et Saksamaal tarbitakse eeskätt just tööstustarbimise kasvu tõttu tänavu 5 protsenti rohkem maagaasi kui mullu, kogusummas umbes 83 miljardit kuupmeetrit, Itaalias aga prognoositakse tarbimise jäämist samale tasemele, 68–70 miljardi kuupmeetri juurde.

Süsinikdioksiidi (CO2) hind langes möödunud nädalal viimase seitsme nädala madalaimale tasemele, olles keskmiselt 90,7 eurot tonni kohta, 6,3 eurot vähem kui nädal varem. «Kuna enamik riike on iga-aastased tasuta kvoodid tööstusele laiali jaganud, siis on turunõudlus kvootide vastu vähenenud ja hind langenud,» selgitas Miller.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 290 megavatti. Aprilli alguseni on aastahoolduses Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Ülejäänud juhitavad tootmisvõimsused on turupakkumisteks saadaval.

Märksõnad

Tagasi üles