/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/04/15119669t1h7306.jpg)
2032. aastaks investeeritakse Eesti elurikkuse püsimiseks ja ökosüsteemide säilimiseks kokku 18,8 miljonit eurot, mille toel viiakse üle kogu Eesti ellu mitmeid tegevusi, mis aitavad keskkonnal ja inimestel kliimamuutustega kohaneda.
Aastaks 2032 investeeritakse elurikkusesse 18,8 miljonit eurot
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel käivitub projekt LIFE-SIP AdaptEst, et parandada Eesti valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Projektiga uuendatakse Eesti tuleviku kliimaprognoose ning leitakse mitmele Eesti piirkonnale lahendused muutuvate ilmastikutingimustega paremaks toimetulekuks.
Näiteks uuritakse, milline on luhaheina kui biomassi kasutuspotentsiaal; otsitakse võimalusi heitvee taaskasutuseks Ida-Virumaa põllumajanduses ja tööstuses; otsitakse lahendusi veekogude seisundi parandamiseks ning täiustatakse lõheliste kudemistingimusi; kasvatatakse ja asustatakse veekogudesse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike nagu tõugjas, harjus ja siig ning seiratakse nende liikide olukorda, samuti lammutatakse vähemalt kümme paisu ning taastatakse jõeelupaiku kokku 100 kilomeetril ja koelmualasid 1000 ruutkilomeetri suurusel alal.
Ühtlasi selgitatakse välja, milliste puude järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millistest piirkondadest pärit puuliike saaksid metsaomanikud oma metsa uuendamisel kasutada.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Maris Arro sõnul aitavad need erinevad tegevused hoida meie ökosüsteeme niiöelda parema tervise juures. «Terved ökosüsteemid aitavad meil kliimamuutustega paremini toime tulla. Peame oma elurikkust hoidma ja säilitama, sest see on meie endi elu pant,» rõhutas Arro.
Täpsemalt on Alam-Pedjal kavas leida paremad lahendused poollooduslike koosluste hooldamiseks ja selle käigus kogutud heina kasutamiseks. Lisaks muudetakse sealsete märgalade veerežiimi looduslikumaks ning tegeletakse väikekiskjate ja kopra asurkondade ning kährikute ohjamisega. Talgutega kaasatakse ka vabatahtlikke ning korraldatakse koolitusi. Projekti tulemustele tuginedes koostatakse kaitsealale ka uus kaitsekorralduskava järgnevaks kümneks aastaks.
Ida-Virumaal tehakse kindlaks joogivee varustuskindluse nõrkusi ning survet keskkonnale. Analüüsitakse heitvee, sealhulgas kaevandusvee potentsiaali, endisele Sirgala-Viivikonna kaevandusalale rajatud märgala süsiniku sidumise võimet ja selle mõju joogivee kvaliteedile. Lisaks kaardistatakse heitvee taaskasutusvõimalusi tööstuses ja põllumajanduses.