:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/20/15209775t1hf524.jpg)
- Energiakriis siiski pole läbi, kuna hinnatasemed on endiselt kõrged.
- Kogu Euroopas on vaja uusi elektritoomise võimsusi.
- Nafta ja valmistoodangu hinnad liiguvad nihkega, mistõttu tanklates hind veel ei langenud.
Nafta ja maagaasi hinnad alustasid nädalat taas langusega. Brenti toornafta odavnes esmaspäeval ligi 70 dollarini barrelist ja maagaas Hollandi börsil ligi 40 euroni megavatt-tunni eest. Viimati nägime selliseid hindu 2021. aastal. Venemaad valitseva Vladimir Putini plaan hoida Euroopat energialõa otsas on läbi kukkumas.
«Energiakriis iseenesest ei ole veel läbi, kuna hinnad on endiselt oluliselt kõrgemad kui paar aastat tagasi. Samas võib öelda, et läbi on saamas energiasõda Venemaaga, kes ei suuda enam oluliselt energiaturgu mõjutada,» märkis energiakaupleja Baltic Energy Partners tegevjuht Marko Allikson.
Samas rõhutas ta, et kogu Euroopas on vaja uusi elektritootmise võimsusi. «Energiakriisist väljatulekul on oluline roll Euroopa Liidu planeeritavatel meetmetel, kusjuures ei ole veel selge, kas nende mõju saab olema turu toimimist soosiv või pigem samm tagasi üha suureneva reguleerimise suunas,» ütles Allikson.
Gaasimahuteid juba täidetakse
Toormehindade üldisele langusele aitab kaasa mure majanduskasvu pärast, eelkõige pangandussektoris jätkuvate intressitõusude mõjul tekkinud probleemide tõttu.
Gaasi hinda surub alla endiselt pehme ja taastuvatest energiaallikatest elektritootmist soosiv ilm.
«18. märtsi andmed näitavad, et Euroopa gaasimahuteid on juba hakatud täitma järgmise talve vajadusteks tugeva LNG impordi toel. Edasised hinnaarengud sõltuvad majanduse käekäigust, kevadisest ilmast ning sellest, mis ulatuses toovad madalamad hinnad tagasi vahepeal kadunud gaasitarbijad. Elektrituru olukorra Euroopas teeb endiselt riskantseks Prantsusmaa tuumajaamade vähene töökindlus,» rääkis Allikson.
Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu lisas, et gaasi tarnerisk on vähenenud, aga energiakriisi päris lõppenuks lugeda ei saa. Gaasihoidlad on praegu 55,7 protsendi ulatuses täis, mis on tavapärasest keskmisest küll viiendiku võrra rohkem, kuid tuleb arvestada, et Nord Streami torujuhtme kaudu sel aasta gaasi tulla ei saa ja selle võrra on hoidlate täitmine keerulisem.
«Jälgida tuleb eelkõige gaasinõudlust ja kui palju see madalamate hindade juures taastuda võiks – liigne tarbimise kasv võib viia hinnad uuesti tõusule,» arvas Nõu. «Viimase aja negatiivsed liikumised turul, eelkõige pangandus- ja majanduskriisi taustal, on pikendanud negatiivset fooni ka maagaasi turgudel.»
Eesti Gaasist kinnitati, et praegu ei ole näha, et järgmiseks talveks valmistudes võiks tekkida uus hinnaralli. «Sõda kestab ja ebakindlad ajad pole läbi, kuid praegu näitavad prognoosid aasta perspektiivis pigem hinnarahu ning gaas teeb comeback’i – vahepeal alternatiivseid kütuseid kasutanud ärikliendid on gaasile tagasi pöördumas,» ütles gaasifirma turundusjuht Kersti Tumm.
Esmaspäeval tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada erakorralist meedet, mille eesmärk on vähendada maagaasi tarbimist 15 protsendi võrra, veel aastaks ehk 2024. aasta kevadeni. Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson andis juba veebruaris liikmesriikide ministritele märku, et selline ettepanek on tulekul.
«Vaatamata selle talve kütteperioodi lõpule ja ajalooliselt kõrgele gaasihoidlate täitumusele Euroopas on maailma maagaasiturgudel lähikuudel oodata pinget, millega kaasnevad mitmed võimalikud riskid ja väljakutsed, sealhulgas ilmaga seonduv ja ülemaailmne veeldatud maagaasi nõudlus ning makromajanduslikud muutused,» teatas Euroopa Komisjon.
Autokütus ei jõua nafta hinna langusele järele
Toornafta hind langes esmaspäeva hommikul pea 70 dollarini barrelist. Viimati oli nafta niivõrd odav 2021. aasta lõpus, mil bensiin 95 maksis Eesti suuremate müüjate tanklates 1,5 eurot ja diislikütus 1,3 eurot liiter. Esmaspäeval olid hinnad tanklates aga vastavalt 1,69 ja 1,59 eurot.
Alexela juhatuse liikme Tarmo Kärsna sõnul liiguvad nafta ja valmistoodangu hinnad ikka mõningase nihkega ega ole sünkroonis. «Kui nafta hind on viimase nädalaga langenud, siis valmistoodangu hinnad tegid peale nädalast langust hüppe üles. Eesti tanklatesse jõudis 14. märtsil alanud suurem kütusehindade langus reedel, 17. märtsil,» ütles ta.
Nafta hinda mõjutab praegu Kärsna hinnangul peamiselt kartus võimaliku finantskriisi ees, mis on seotud USA ja Šveitsi pankade raskustega. Samal ajal hakkab hoogu koguma kevadsuvine tarbimiskasv. «Kasvav hooajaline tarbimine hoiab valmistoodangu hindade languse väiksemana kui toornafta hinnal.»
Nafta madal hind ei ole sugugi meeltmööda OPEC+ riikidele ja nädalavahetusel peeti esimesed arutelud võimalike tootmiskärbete asjus. «Tuleviku kohta saab seda öelda, et palju sõltub OPEC+ otsustest toodangu mahtude osas. Mõju annab ka see, et suveks hakkavad ammenduma Euroopas enne 5. veebruari varutud Venemaa diisli tagavarad ning Euroopa peab aasta teises pooles saama hakkama oma tehaste toodangu ning uute partnerriikide lepingute tööle hakkamisega.»
Kõikide pilgud on suunatud pankadele
Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi lisas, et eelmisel nädalal alguse saanud toornafta hinna langus on ajendatud USA ja Euroopa pangandussektoris toimuvast: «Praegune hinnalangus maailmaturul on jätk eelmisel nädalal hindade languseni viinud nägemusele, et pangandussektoris toimuv võib viia uue majanduskriisini ja seeläbi ka kütusenõudluse vähenemiseni,» nentis ta. «Võimalus on, et USA Föderaalreserv jätkab ka sel nädalal intressimäärade tõstmist, mis omakorda jahutab majandust ja vähendab nõudlust kütuse järele.»
Ehkki keskpangad ELis, USAs ja mujal lubasid, et tegelevad panganduse probleemidega ja väldivad finantssektori 2008. aastaga sarnast krahhi, siis toormeturgudel ei ole see siiani suutnud hindu tõsta, mis viitab, et jõupingutused avalikkuse rahustamiseks pole olnud viljakad. «Turu fookus on praegu pangandussektori volatiilsusel ja Föderaalreservi intressimäärade edasise tõstmise võimalusel,» ütles Austraalia keskpanga tooraineuuringute juht Baden Moore Reutersile. «Eelseisev OPECi kohtumine on veel üks potentsiaalne katalüsaator turu väljavaadetele. Hindade edasine langusrisk suurendab tõenäosust, et OPEC vähendab tootmist veelgi, et hindu toetada.»